reede, aprill 07, 2017

Veidrad munad

Kunagi lapsepõlves oli mul naabritüdruk, kes õpetas mind kummalisel viisil mune sööma ja tuleb tunnistada, et vahel olen neid enesele ka täiskasvanuna teinud. Mingil põhjusel aga alati privaatselt ja natuke nagu salaja. Justnagu oleksid olemas mingisugused munavalmistamise reeglid, millest üleastumine lõpeb sanktsioonidega...

Magusad munad. Ehk siis munad suhkruga segamini kloppida, segu pannile ja praadimise ajal pidevalt segades-sonkides pudruks keerata. Suhkur kergelt karamellistub, muna hüübib ja seejärel hopsti taldrikule.
Ja millegipärast maitseb. Ja millegipärast meenub eranditult iga kord too naabritüdruk. Ja millegipärast on see ikka olnud kergelt nagu salajane. Kuni tänaseni.

Miks ma sellest kirjutan? Pole õrna aimugi :D Lihtsalt viimastel päevadel kummitab. Peaks äkki tegema? Ei.

pühapäev, aprill 02, 2017

Matsid


Leidsime poistega ringsõitu tehes märtsikellukeste välja. Uudistasime ja nautisime ja poisid olid tublid, astusid väga ettevaatlikult, et ükski lill viga ei saaks.
Kui siis auto juurde tagasi minnes maast tühja plastpudeli leidsime, teatas neljane: "Mõned imised on ikka matsid! Prügi maha visata EI TOHI!"
Ma kohe heldisin :) Ma ise olen prügi maha viskamises/vedelema jätmises ikka täiesti jäik. Ei ole vabandavaid asjaolusid.
Minu laps :)

reede, märts 31, 2017

Needust pakkudes ei pingutanudki üle...

Kirjutasin veebruaris lapse silmaarsti-saagast. Korra ei saanud mannergule minna, andsin aja ära ning nüüd maksan lõivu.

Teatavasti veebruaris ei pääsenud arst saarele, kuna udu nullis lennu. Aeg lükati poolteist kuud edasi, tänaseks.
Täna (vaevalt et ootamatust lumekirmest tingitult) taaskord ilm ei võimalda lendamist. Ja jälle arst saarele ei saa.

Et siis nagu mis toimub? Kas tõesti pean ikkagi Tallinnasse arstile aja panema? Selle tarbeks võtma vaba päeva (ilma töötasuta, eksole), maksma praamisõidu + kütuse mitmesaja kilomeetri tarbeks + kulutame terve päeva edasi-tagasi sõitmiseks selleks, et laps vaatab seinal olevat tabelit ja loeb numbreid ette?

Kui on teada, et miski mure, siis ei kahtlekski. Lihtsalt tabeli vaatamise jaoks tundub see aga tobe. Silmaarstil kontrollis käimine peaks ju idee poolest olema sipsti ja käidud, mitte terve päev kestev protsess.

31.03.2017

Tänahommikune vaade
Peaaegu igal aastal hakkan ma (nagu vist kõik) märtsikuus kevadet nuusutama ja ette kujutama, et NÜÜD! Nüüd on ta kohal!
Ja igal aastal otsin välja juba kevadsaapad ja jõuan neid isegi kanda.

Tegelikult ma ju tean/mäletan, et pea igal aastal tuleb märtsi lõpus korra lumi maha. Nagu tänagi. Ja ikka on see täiesti ootamatu, jabur, jahmatav jne.
Igatahes nii ta on.

teisipäev, märts 14, 2017

Kolehambad



pilt novaator.err.ee
Ühel õhtul jäi üllatuslikult Noorem Poiss diivanile magama. Ööuneni oli nii tunnike aega ja seega ei riskinud teda vahepeal äratama hakata. Õnneks magas nii sügavalt, et lahtiriietamine ega ülesviimine teda ei äratanud. Küll aga jäid tegemata pesuprotseduurid.

Oioi kuidas see Vanemat Poissi häiris. Laps oli ikka täitsa mures kohe, mis nüüd venna hammastest saab. Et kuidas Sööbik ja Pisik nüüd venna hammastega üks-null teevad ja äkki peaks ta ikka üles äratama ja hambad ära pesema.
Jah, halb lapsevanem küll, kuid pidasin katkematut und olulisemaks ning leppisime Vanema Poisiga kokku, et hommikul kohe uurime väikevenna hambad üle, ega pahalased pole kurja laastamistööd teinud.

Et ikka hagu alla panna, suundusime lapsega koos arvutisse, kus guugeldasin koledate hammaste pilte. Vaatasime neid hoolega ja arutlesime, kuidas hambaid tuleb alati hoolega pesta ja hambaarstil käia.
Tuleb tunnistada, et tol õhtul pesi ta oma hambaid kohe eriti pikalt ja hoolega :) (ning jah, ma pesen alati üle, kuid nad ise peavad ka põhjalikult pesema harjuma). Hommikul vaatasime segaduses väikevenna hambad ka koos üle – õnneks olid ikka suus ja ei olnudki auke täis uuristatud :D

Aprillis seisab ka Nooremal Poisil esimene hambaarsti-külastus ees. Näis, kuidas kulgeb. Vanem Poiss näitab ette ja ehk noorem teeb siis järgi, mis vaja. Kuigi viimane on palju kangem ja vähemmõjutatav :) Vanem on juba harjunud käima sellest ajast, kui ta 2 ja pool oli. Seega temal juba neljas külastus tulemas :D
Seda vahet üritan ikka sees hoida, et iga poole aasta tagant kontrolli. Esiteks saab kiiresti jaole, kui miski mure ning teiseks on lapsel harjumus mälus seal toolis lõugu laiutamas käia.

reede, märts 10, 2017

Glamuurne puhkus

Kui oli teada, et Vanamees läheb siin hilistalvel tuhandete kilomeetrite kaugusele ja laste võimaliku tõbiseksjäämise juures ei ole mul tööpäevasisest ajavastutust kellegagi jagada, otsustasin samale ajale planeerida puhkuse. Sest noh, hooldusleht ei ole eriti mõnus.

Oi mul oli palju plaane, mis kõik tehtud saab selle aja sees! Metsikult värvimist nii seintele kui lagedele ja kõiksugu detailides nokkimist. Vahepeale muid tööväliseid tööasju, mida tahaks juba kaelast ära saada, kuid venivad ja venivad mu jaksamatuse taga.

Targemad/kogenumad soovitasid, et vii ikka lapsed lasteaeda, saad rahus toimetada. Mina aga, pehmo, kuidagi ei suuda. Et mismõttes ma viin lapsed lasteaeda, kui ma ise kodus olen. Küll ma suudan kõike!

Täna on reede õhtu. Ma ei ole avanud ainsatki värvipotsikut ja praktiliselt mitte ka arvutit. Õhtuti olen läinud teki alla ja lugenud natuke raamatut, kuni kukun täiesti kutupiilult. Hea seegi, olen igatsenud lugeda.
Ülejäänud aja olen olnud kokk-koristaja-kurjustaja. Mitu korda päevas soe söök ja muudkui vihun koristada. Kohe hea on, selleks on aega ja seda ma isegi saan nende naasklite kõrvalt teha. Mingil määral. Kõikvõimalikud pinnad on ikka mõnuga üle käidud :) Mitu korda vahel :)
Ja no siis ülejäänud aja madistan poistega, kes nii kui ma selja keeran, asuvad diivani seljatoe-patju ja diivanipatju põrandale lohistama, et "trampliini ehitada". Või siis kõik toolid rongiks veavad, nii et vaata ise kus kõndida saad. Või on reklaamlehed elutoa vaiba peal miljoniks tillukeseks tükiks lõigatud. Või teevad seda-teist-kolmandat.

Ok, vähemasti käis mul eelmisel nädalavahetusel E külas. Kõva vaheldus. Naistepäeval, kui Vanamees kaugelt helistas ja teatas, et "Ilusat naistepäeva ja mine too endale poest lilled ja esita mulle pärast arve" (hallooo, selleks on ajatatud lillekuller olemas!!! isegi meil siin!!!), siis vähemalt naabrimees tõi lilled ja tordi ning tegime naabrinaisega veiniõhtu.

Siis oli plaan minna naabrinaise ja lastekarjaga nädalavahetusel mannergule ja spaatama, kuid kuna Vanem Poiss otsustas ninast rohelist tatti välja riputama hakata ja köhib nagu pohmellis poetagune, jääb see plaan meie poolt ära. Vähemasti võttis kooliõde just täna õhtul ühendust ja ei saa välistada, et homme õhtul võõrustan teda. Peab vaid veiniõhtule sobilikult enestevälise transpordi läbi mõtlema, maakoha rõõmud :)

Et siis jah. Kaugel see esmaspäev nüüd ongi... Tööl vähemalt saan aju ragistada ja kohvi ekraani kõrvale nautida ilma, et keegi mulle pidevalt mnõudlikul toonil robotitest ja dinosaurustest räägiks...

Appi kui karmilt ma endale kõlan, kui selle välja kirjutan! Et töö on lihtsam kui kodus laste seltskonda nautida... Aga tegelikult on see kevadel ja suvel oluliselt lihtsam, kui siin plögase-plägase-krae vahele sajava jama keskel. Suvel ma täielikult nautisin nendega koos puhkamist.
Ähh, küllap see on sellest, et olin endale kujutelmad loonud ega suutnud neid täita. Iseenda laiskus ja organiseerimatus.
Ja no ega kogu aeg ka nii hull pole olnud! On ikka vahvaid hetki ka :)

reede, märts 03, 2017

Minu jagu!

Hakkan magama minema. Nagu alati, lähen poiste toast läbi, et tekid kohendada, salamusi anda ja heldinud pilguga magavaid kratte imetleda. Kell on pool üksteist.


Korraga kostub Vanema Poisi voodist: "Tahan kalli ka..."
No miks ma ei imesta, et ta ikka veel ei maga...
Kummardan kallisessiooniks lapse kohale ja saan kohe ka manitsuse osaliseks: "Vaata et sa mu kärbest ära ei hirmuta, ta tudub".
Tõepoolest soojendab öölambikesel kõhualust kevade saabumisse ärganud kärbes.


Kohe näha, et minu laps :)

kolmapäev, veebruar 22, 2017

Hullumaja, kui tõene!


Küll on hea...

... et ma täna mannergul ei ole! Sageli ju olen, täna õnneks mitte.

Poolest päevast lõpetasid praamid sõitmise. Jää kanalis liigub ja surub praame madalikule.
Kell 19 tuli esimene praam mannergult saare poole välja hoiatusega, et ei pruugi suuta silduda ja siis minnakse tagasi.
Tuisk meil on jõhker. Keskpäevast alates. Korralike naeladega rehvidega ei sõitnud ma koju kiiremini kui 60km/h. Tühi koht-vaal-tühi koht-vaal-tuul surub-tuul ei suru. Jõhker ilm! Lageda peal majast autoni juba oli suht võimatu minna.

Nii. Oleks mannergul, tuleks äkki lennukiga? Neee.... Kella 17-aegne lennuk väljus lõpuks saare suunas kell 19. Ja siis keeras otsa ringi ja läks tagasi.

Selline see meie saareline elu on :) Ei ole nii, et trotsin ilma ja lähen, kui tahan. Kui ikka üle mere ei saa, siis ei saa ja kõik.

teisipäev, veebruar 21, 2017

Mure

Kell on pool kümme õhtul. Sammud trepil.
"Miks sa ei maga?" on issi kuri.
"Tahan emmega rääkida", kostab tõsise näoga nädalajagu neljane ja naaldub mu vastu.
"Millest sa minuga rääkida tahad?"
"Emme.... Kui ma ära suren, siis ma ei taha et mind maa sisse maetakse..."
??????????????????
"Okeiii... Kas sa hakkad surema?"
"Ei. Aga kui ma vanaks saan ja ära suren, siis ma ei taha maa alla minna"
"Olgu siis nii. Kui sa vanaks saad ja surema hakkad, siis sa ise saad enne öelda, mida sa edasi tahad"

Siuksed mured. Pole ime, et ei taha uni tulla, kui tulevikus terendab väljavaade maa alla maetud saada...
Tundub nii, et ma ei peaks temaga ikka ausalt ja selgelt igasugu asjadest rääkima, kui tal küsimused tekivad. Peaks vist keerutama ja pilvejuttu ajama.

reede, veebruar 17, 2017

Kui see on needus...

... siis on see ikka eriti jabur needus.

Teatavasti tuleks lapsega käia silmakontrollis 3. ja 4. eluaasta vahel. Piisavalt väike, et jõuab enne kooli vajalikud korrigeerimised/toetamised teha, piisavalt suur, et arsti küsimustele vastata osata.

Meenus see mulle Vanema Poisi 3,5-aastaseks saades. Ehk augustis.
Broneerisin koheselt aja kohalikus polikliinikus. Sain teada, et ka silmaarst käib saarele mandrilt ning esimene saadaolev aeg on 17.veebruaril.
Ok, mis teha, broneerisin aja.

Küll aga ei andnud mulle rahu, et ooteaeg on 6 kuud ja äkki saab kiiremini. Helistasin Lastepolikliinikusse. Seal sain suhtumise osaliseks, et "Kuidas te ei tea, et meil avatakse ajad broneerimiseks iga kuu 1. tööpäeval? Helistage 1.septembril uuesti".
No sorry, et olen maalt ja "hobusega" ega tea linnapolikliinikute peenmehhanisme.

Helistasin 1.septembril. Rippusin vist mingi tunnike ooteliinil. Aga sain aja! 14.detsembriks.
Mõtlesin küll kohaliku veebruari-aja ära öelda, kuid miski sundis seda siiski säilitama.

Lähenes detsember ja olin juba lapsepäevagi planeerinud võtta, et see sõit ära teha. Siis selgus, et tööl on ammuilma oodatud suur muudatus planeeritud justnimelt päevadesse, mille sisse jääb ka 14. kuupäev. Mandrilt hunnikutes inimesi kohale tulemas, mööblid-tehnikad-erilahendused ja et kõigile ühiselt sobinud justnimelt see periood. Ja kuna "minu majaga" tegu, siis pole mõeldavgi, et ma ise kõrvale jään.
Ohverdasin Tallinnasse silmaarstile sõidu ja rõõmustasin et tark olin ja veebruarikuise kohaliku aja alles jätsin. Detsembrikuu aega ka niisama ei tühistanud vaid andsin selle ühele 11-kuusele tüdrukule, kelle ema süllekukkunud võimaluse üle ääretult tänulik oli. Mul ka hea meel :)

Nii. Täna siis ilus kuupäev - 17.02.2017. Laps lasteaeda ei lähe, võtan ta hommikul tööle kaasa, et kella 9-10 ajal arstil ära käia. On parajalt tüütu, kui ta kaasas on, kuna ei tema vaikselt püsi - ikka käib kas teistega suhtlemas või seletab minuga nii, et meilegi lugeda ei saa. Aga noh, mõistlik ajakasutus, kuna arst hommikupoole ja kodu 20km eemal.

Ilusasti tööl, kui heliseb telefon. Udu ja lennuk ei lenda. Arst ei saa saarele.
What??????? Mismõttes?????
Tore hommik. Jälle 20+20km (laps koju + tagasi tööle).

Seekord sai järgmise aja kohe kiiresti. 31.märtsiks. Kas mingit osa aegasid antaksegi neile, kellel vastuvõtt lennu-nihu läinud?
Vaatame kas saab selle lapsega silmakontrollis käidud või tuleb mõni uus nali vahele. Ta sai juba 4. Kas nüüd saan etteheite osaliseks stiilis "Miks te varem ei tulnud?"

teisipäev, veebruar 14, 2017

Sõberid

9 aastat sõprust. 9- ja 13-aastane
Täna meil ei ole ei lilli ega veini. On rögalahtistid ja palavikualandajad.
Vähemalt kassloomad tuletavad meelde, et võiks ka teisiti olla :)