Piprakooksitamisest

Eelmisel aastal ma Vanema Poisiga korra proovisin koos piparkooke teha. Seda Saares olles ja ema ning vennatütre assisteerimisel. Preili S suutis piisavalt Vanema Poisi tähelepanu haarata/hoida ning nii nad neid pigem uudistasid kui tegid. Aga mind ka tegemise juures ei seganud.

Sel aastal tahtsin juba kahega korraga koos koogitada, kuid et vältida kraaklemist (alati on see parim, mis teise käes/juures), ostsin mõlemile isikliku taignarulli ning panin nad istuma teine teisele poole lauda. Vanamehel palusin poistel silma peal hoida ja võimalusel mälestuseks ka paar klõpsu teha. Ise püüdsin samal ajal kiiresti-kiiresti ülejäänud taignast miskised piparkoogilaadsed tooted välja vormida ja ahju vahet joosta.

Muidu polekski ehk hullu, kuid praeguseks on nad sellises suuruses (2a 10k on 15kg ja kohe-kohe meetrine; 1a 4k on 12kg raske ja 15cm lühem), mil jõud suhteliselt võrdne, tahe üli-üle-võrdne ja erinevat liiki lollustele kuluvat osavust kah üksjagu. See tähendab seda, et kraaklemist ja oma positsiooni eest võitlemist on sisuliselt katkematult, mis omakorda välistab idüllilised koostoimetamised.
Täna nad õnneks väljas liikudes on okeid - ei kraakle ja hoiavad kokku, seega kodust väljas on mul nendega oluliselt lihtsam :D Aga mine tea, millal ...

Ok, kaeblemine lõpetada ja edasi koogitada!
Igatahes andsin ma neile segaduse vältimiseks (au ja medalid Herzile, et selle üks-kord-elus-ju-võib-vabavolilise-laamendamise oma poisiga ette võttis) kummalegi väikese tüki tainast ja rullima nad asusid. Vanem Poiss vormis isegi piparkoogimehikese välja, noorem tegelane avastas, et rullitud tainast on mõnus laua pealt otse sööma hakata - tühja sest vormimisest ja küpsetamisest.

Valmis need koogikesed igatahes said ja mul jäid isegi enamus närvirakke alles :D

Kui siis Noorem Poiss lõunaunne läks, asusime Vanema Poisiga kooke glasuurima. Ma ise just erilise kunstiandega ei hiilga (ainult idiootliku süsteemsusega, mistõttu isegi piparkoogid peavad mul töölaual kindlas rivistuses olema...), seega tegin oma kujukesed värviliseks ja nii oligi.

 

Olgu siin siis üles tähendatud ka Vanema Poisi esimene glasuurimine alla-kolmesena. Ei ole ka temal olulist kunstiannet täheldanud, seega minu meelest peale vaadates oleme suht sarnaselt andekad :D

Kui ma vahepeal midagi kirjutada ei viitsi, siis ilusaid pühi :)

Võehh...

... täna on ikka eriti hull.
Vähe sellest, et veel paar remmelgat on alla sadanud ja iga mingi aja tagant on kuulda eemal metsas murduvaid puid, on elu tänaseks nagu lennuvälja vahetus läheduses.
Hoov, mis alati nii vaikne ja rahulik, on täis tõeliselt valju müha. Hoogudena käivat mürisevat müha. Ei teadnudki, et tuul võib sellist häält teha, kuigi terve oma elu elanud tuultele valla mere vahetus läheduses. Vali, ikka kohe vali on see hääl.

Saare-kodused said oma elektri küll eile tagasi, kuid üks Lõuna-Saaremaal, meie kandist mõni sakk kaardil edasi elav sõber on juba kolm päeva elektrita. Ei tundu mõnus.
Meil seni veel püsib, liinid head ja just möödunud talvel tehti liinialused hooldusraied. Küll aga ei ole välistatud näiteks alajaama rike või mõni muu siiapoole suunduva liini jama. Näeme.
Mõned korrad on nüüd täna õhtul elekter sekundiks ka ära käinud. Seega ei saa välistada.

Täna langesid sissesõiduteele ka männid, juurepallid püsti.

Apdeit

Suure teeni saab sedaviisi.
Vanamees läks täna korra liikvele. Maasturist üksi ei piisand - peale tagasipöördumist hoovile kuulusid auto põhivarustusse mootorsaag ja kirves. Natuke aega võimlemist ja pääseski tsivilisatsiooni :)

PS: Saaremaa-kodused teevad romantikat. Kütavad puupliiti ja valavad kopsikuga kempsus vett peale. Neil ei olnud elektrit veel täna ennelõunalgi. Paganas, polegi hiljem uurinud ja nüüd vast magavad juba, eriti kui mutiaugus on...
Ema hakkas hommikuputru keetma (puupliidil ja no viimastel aastakümnetel seda nalja enam suurt nähtud sealmail pole) ja vanaema abivalmilt pakkus, et läheb paneb kohvivee ka üles. Ise juba pooles köögis suunaga kraani ja veekeetja poole.
Et ikka kummaline, kui kiiresti poole aastasajaga kätteharjunu ununeb :D Seesama vanaema on terve elu sealsamas köögis pliiti kütnud ja toitu vaaritanud, kopsikuga ämbrist vett nõutades. Viimased paarkümmend aastat mugavust on aga kõik pea peale keeranud :D

Sellega meenub, kui üks varasem kord oli Saare-kodus elekter ära ning siis kah pliidil hommikusöögi valmimist oodati ning mu vennanaine avaldas arvamust, et kuni puder valmib, võiks ta ehk kiireks näljapeletuseks mikrouunis mõned kuumad juustusaiad teha. Ning ema arvamust avaldas, et pissil võib küll ka ülakorrusel käia, kuid number kahte võiks allkorrusel teha - vett ju elektri puudumise tõttu peale lasta ei saa, kuid vähemalt on alumises kempsus ventilaator, mis haisu ära ajaks :D

Kõik on heasti!

Kui siin nii külm ja märg ja tatine ja vastik ilm ei oleks, tekiks kahtlus, justnagu kusagil a la Filipiinidel elaks :D Lihtsalt nii-nii palju on olnud tänasel päeval helistamisi ja uurimist, et kuidas meil ikka läheb ja mis seisus me oleme. A la otsereportaažid mõurakoldest :)

Annan siis teada, et praegu on seisud väga head. Oleme ilmateatega kursis ja teame juba jupp aega, mis ohud varitseda võivad. Süüa varusime ka selle arvestusega, et täna tõenäoliselt katkeb mõneks päevaks praamiühendus (jap, oleme mannergust ja muudest saartest ära lõigatud) ning need värskemapoolsed toidukaubad, mida siin ei toodeta, tuleb enne ära osta kui kaubaautod enam üle ei saa ja poed tühjaks jäävad. Leivatööstus on õnneks kohapeal olemas ning ka liha ja piima ja juurikaid saab ümbertkaudu. Kuigi igaks juhuks on ikka varud olemas. Pole ju erilist tahtmist välja minna!

Autod parkisime enda arvates turvaliselt. Must Nool, mis on poistele mängimiseks jäänud, seisab puude läheduses, meie autod aga tugevamate puukeste lähedal. Sest noh, meil siin hoovis pea igal pool puud, peab lihtsalt valima, mis võib ümber kukkuda ja mille suhtes see vähetõenäoline. Minu buss on lausa maja ette toodud, siin kõige lagedam.

Üleval pildil on telefoniklõps kevadest, kui üks vanadest remmelgatest ühe haru maha lasi. Oli nüüd plaan need talve poole maha võtta, kuid selle nädala keskel siin tuli üks teine suur remmelgas maha, siinsamas maja kõrval. Suur kuusk võttis küll löögi enda peale, kuid ega need oksad majani jõudnuks, paar meetrit jäi pikkusest puudu.
Et jah, need tegelased tuleb maha võtta. Neid on ju veel :D

Metsas kostab raginad ja mütsatusi. Suured puud langevad.
Ümber maja kihutaks nagu rongid, selline müha ja mürin on taga.
Elektrit veel jagub. Telefonid on laadimas, nii igaks juhuks. Vahel elekter vilgub ja mine tea, kauaks teda siis on.
Pool Hiiumaad on igatahes elektrita. Pool Kärdla linna kah.
Saarest helisesid vanemad, nende juurest lahkus elekter samuti ja ei naase enne hommikut kindlasti mitte.

Meil veevarud olemas, kuigi ka kaevust saaks vett tuua, kui vajadus tekib. Küttesüsteem ei hooli elektrist, nii kamin kui pliit soojendavad ja valgustavad ka katkestuse korral. Süüa ja vett soojendada saab ka pliidi peal, mõnusalt praksuva tulega. Gaasipliidi süüde kahjuks vajab elektrit, seega see läheks auti. (Edit: Plont tegi sellekohase paranduse kommentaariumis...)
Õues on olemas välikäimla. Ma pole küll kunagi elus seda kasutanud, kuid ei taha ära kah teist koristada, kuna justnimelt säärastes oludes võib teda vaja minna. Las ta siis olla. Tänapäeval nood ei haise ka ju, kui õigeid vahendeid kasutada. Lihtsalt peaks teise mõnusalt erksaks ja/või kelmikaks tuunima :)

Kuna jõuluaeg, siis küünlaid on nagunii kõik kohad täis ja seega ei ole ka valgus probleemiks. Lisaks pealambid käepärast seatud.
Aga noh, ikka on parem, kui elekter siiski püsib.

Ahjaa, tulid meile eile lõunast külla A ja LL esialgse plaaniga lahkuda laupäeval. Kahjuks aga pidime nad teele hirmutama juba täna hommikul, kui praamid veel liikumas olid. Kuna laupäeval oli vaja kindlasti tagasi pealinnas neil olla, siis õige valik see oli - nüüdseks ühendus mandrimaaga katkenud. Külastus sai ootamatult lühike, kuid vabandatav :)

Ja oioi kui hea, et korralik soojustus sai majale ümber! Hetkel toas 23 kraadi sooja, maru lõõskab ümber maja ning pole mingit plaani tuld ahju panna. Ennelõunane soe püsib ilusti sees :)

Et siis siuksed lood meil siin.