Trump tegi teene?

Vanamehe töö/kirg/hobi on reiside korraldamine. Viib inimesi reeglina põhja. Noh, sinna, kus külm on. Võimalikult vähe inimasustust, võimalikult palju puutumata loodust. Sellised kohad, kus tema elaks (mina mitte :D) ning kus teised servast temasugused käivad end välja lülitamas. Ehk et ei ole täismugavusteenuseid, kuid on reis, toitlustamine ja giiditeenus kompaktselt koos. Ja kirg millegi vastu. On see siis fotograafia, kalastus või matkamine. Ehk et inimene tegeleb täpselt sellega, mis erutab :)

Tänu neile reisidele on meie sõpruskonda lisandunud tohutul hulgal ülilahedaid ja väga intelligentseid tegelasi. Sest Vanamees on pirts (ja ma toetan teda selles) - kui võimaliku reisilise väärtushinnangud ei klapi ülejäänud seltskonna ja tema endaga, siis neid tegelasi kaasa ei võeta. Ei ole paketireisid, et kes maksab, see saab. Saavad need, kes kvalifitseeruvad. Kerge eksklusiivsuse maik, eksole. Ja see teebki neist reisidest erakordsed reisid - inimesed klapivad omavahel. Ei ole nii, et ikka on mõni eriline oinas kambas. Välistada muidugi ei saa, kuid senised aastad suht hästi kulgenud. Ja ca 10 reisi aastas pikkusega 7-14 päeva korraga on päris hea saavutus, ma arvan.

Mis meenutab mulle, et nii mu eelmine elukaaslane kui eksabikaasa on muret tundnud, et kas ja kuidas ma sellist suhet talun. Et mees pidevalt ära ja mina majapidamise ja lastega üksi ja kuidas see suhtele mõjub. No sry, minu meelest ainult hästi :D Ja ma ei saa aru, kuidas sellest on nii raske aru saada. Mida see kodus olev mees mulle annaks? Vaidlemist, kaklemist, egode põrkumist. Rõõmu pakkunud reisilt naasev mees seevastu kannab mind kätel, imetleb iga mu liigutust ja jumaldab iga mu kaalukumerust... Kus see probleem on? Ma pole ju nii äpu, et mehe ära olles laste ja majapidamisega jänni jääks.

Aga edasi. Igatahes. Vanamees on ammuilma unistanud Gröönimaast ja Alaskast. Nüüd, kui kollatukk Trump oma Gröönimaa ostmise plaaniga lagedale tuli, vastu näppe sai ja solvunult psihhama kukkus, tõusetus pinna all podisenud kirg taaskord. Ja nii mõtles Vanamees, et paneks kujuteldava Gröönimaa kava kokku. Kava ja kulud koos, paiskas info oma kanalitesse. Ise mõtles, et mission impossible. Reis maksab mitu-mitu kilo ja vaevalt keegi väga reageerib.
Tulemus? Kahe tunniga oli reis täis buukitud. KAHE tunniga!

Et siis jah, ühel mehel on täitumas üks suurtest unistustest :D

Balti kett 30

Rääkisin mõned päevad tagasi lastele 30 aasta tagusest Balti ketist. Näitasime kaadreid kätest hoidvatest inimestest ja kirjeldasime, kuidas 2 miljonit inimest ligi 700km läbi kolme riigi koostööd tegid ja näitasid, et nad armastavad oma kodumaad ja tahavad olla vabad.

5-ne võttis suht ükskõikselt, 6-ne esitas palju täpsustavaid küsimusi ja oli näha, kuidas aju ragises minu emotsionaalselt räägitut analüüsides. Paar hetke hiljem soovis joonistada. Ja joonistas enda nägemuse sellest, kuidas 3 väikest riiki kunagi Venemaa musta taeva alla mattusid... Ja siis vabaks võitlesid. Ma olin ja olen veel nüüdki natuke vapustatud... Ma ei rääkinud midagi tumedast taevast (mul oli ilus lapsepõlv), see on tema nägemus. Leedu lipu värvide järjekorra kohta küsis veidi nõu, ülejäänuga sai ise hakkama.

Aga jah, see suur Venemaa ja need pisikesed Baltimaade lipud... Nr 3 kokkuhoidvuse märgiks... Mustad plönnid meie tänaste lippude taga on kaugusse vajunud punalipud, mille versioone me omal ajal oma lippudeks lugema pidime.

Seevastu aga ei võta viiene õnneks muusikat ükskõikselt. "Älgake Baltimaad, älgake Baltimaad!" kõlab viimastel päevadel meie kodus suhteliselt sageli :D Kuuene poetab pisara, kui Ruja esituses "Eesti muld ja Eesti süda" mängima panen. Ütleb, et see lugu mõjub talle selliselt. Kuigi osasid väljendeid pean talle laulu kestel "tõlkima".

Hammastega abielu

Värske viiene peseb hambaid. Õpetame kõrval, et mitte ainult eest ja ära nüüd tagumisi unusta.
Tüüp vaatab stoilise rahuga peeglisse, keerutab pead nii- ja naapidi, volksutab oma pikkade ripsmetega suuri silmi (iseendale, peeglisse) ja teatab: "Kui ma abiellun, peavad mul esimesed hambad ilusad olema"

Isemoodi aastapäev

Juba poolteist aastat olen ma olnud joovastuses oma lipumasti ja lipu masti heiskamise võimaluse üle. Igati pühalikult protseduuri ka läbi viinud.

Sel aastal aga, mil taasiseseisvumisest sai 28 aastat, olin ma lippu heisates veidi veidras olukorras:
Vaiksel nöörisahinal, pea kuklas ja keskendunud, kui avaneb masti kõrval asuva sauna uks. Uksel seisab paljas mees. "Tere hommikust!", "Tere hommikust". Kogu taandub turvalisse varju.

Külalised ärkasid. Neid oli nii palju, et kõik ei mahtunud majja, osad kolisime saunikuteks.
Selline pühalik vaatepilt siis.

Õhtul käis asi nagu kord ja kohus siiski. Üks poiss langetas lippu, teine tõmbas vimpli üles, Vanamees turvas nööri ja mina õpetasin kõrvalt.
Külalised olid tagasiteel mandrile.

Seik lihtsalt vajas kirjapildis salvestamist...