Infoks neile, kes soovivad meestega tutvuda

... külastage raamatupoodi ja viitke seal veidi aega.

Vähemalt minul tomib juba ma ei tea mitmes kord:)
Väike lootus muidugi seal ka keskmisest intelligentsemaid tüüpe kohata, kuigi ei saa niimoodi hinnanguid lahmata. Aga minu jaoks lugemus mingi näitaja ikka on, kasvõi silmaringi arendamise seisukohalt.

.
Sellepühapäevane seik Apollos poleks muidu mainimist väärt, kuid tahan sellele tuginedes kobiseda sugudevahelise olelusvõitluse teemal.

Seega:

Olles juba pikemat aega pakutavat uudistanud, jõudsin järjega lasteraamatute osakonda. Sooviks oli leida Kunksmoor:DDD

Kunksmoori ma ei leidnud, küll aga leiti mind ühe meeskodaniku poolt.

.

Astub siis ligi ja teeb juttu. Ma viisakas inimene ja vastan ilusasti küsimustele. Jutu sees selgub, et on vist pikalt sabas käinud, kuna teab kommenteerida: "Sulle vist meeldivad elulood, veetsid neid uurides väga kaua aega". Azoo...

.

Ümber nurga hakkab uurima, et kas enda lapsele otsin raamatut (loe: kas sul lapsi on). Ja kui oma mittemöödunud köha käes vaevlen, siis mainib, et "oioi, sellise köhaga ei tohiks ju väljas käia, peaks laskma kodus mehel enda eest hoolitseda" (loe: kas sul mees on).

.

Kahjuks tüdinen sellest vestlusest suht kiiresti ja tõmbun tagasi. See aga ei peata meeskodanikku ennast reklaamimast. Mida ma selle poole tunni jooksul küll teada pidin saama. Kui edukas ta on, kui mitu firmat tal on, kellega ärialaselt suhtleb ja kes temalt muudkui nõu küsivad. Ja seda kõike muide tagasihoidlikul toonil, nagu pinda sondeerides. Samas ei esitanud ma ühtegi suunavat küsimust, reageerisin vaid üksikute fraasidega, kuid ju siis arvas et ei avalda veel mõju ja vaja end rohkem reklaamida.

.

Mul hakkas kahju. Päriselt. Et kas asi on turul nii karmiks läinud, et enese teistest võimalikest võistlejatest eristamiseks on tarvis oma edukust reklaamida? Esimese asjana?

.

Meenub seik Indiast, mis minu jaoks klassifitseerub seni parima kohtingukutsena. Veidi jutumärkides:D

Jalutasin üksinda, kui ligi astus tõeline Ilusmees. No selline kompu, et pista või nahka. Teeb siis juttu ja peale mõningast vestlemist kutsub sööma. Mine tea, äkki oleksingi läinud, kuna jutt jooksis, kuid asja muutis koomiliseks kui ta mu kõhklemist nähes enese reitingu tõstmiseks pidas vajalikuks mainida: "Näed, see siin on minu auto".

Appi.... Selline tegu oli et mitte valju häälega naerma hakata. Aga jah, kuidas sa ikka valget naist ahvatled kui mitte oma maksejõulisust demonstreerides...:D Mul oli kange tahtmine öelda, et "mul on suurem", kuid suutsin keele hammaste taga hoida.

Õhtusöögile ma igatahes ei läinud. Mine tea mis reklaam mulle veel oleks osaks saanud:D

.

Kui nüüd aga koduses Eestis tegelikult sama lugu toimus, siis pani see päris mõtlema. Et kas meie, naised, oleme mehed tõepoolest nii hellaks teinud? Et müüb vaid edule orienteeritus ja "trumbid" on vaja koheselt välja käia, et mitte väljapraagituks saada? Siiralt, päris kahju hakkas.

Ja ma vist olen ikka liiga vanamoodne, kuna eeldan flirti, sabakeerutamist ja kõike seda põnevat südame pekslemist mis sellega kaasneb. Tuima enesele hinnasildi külgekleepimise asemel.

.

Vähemasti oli ta viisakas ja ei hakanud mu kontakte nuiama. Nägi, et ma ei võta väga vedu ja lõpuks ulatas mulle oma kaardi, lootust avaldades, et äkki tahaksin temaga veel suhelda.

Guugeldasin huvi pärast ja jah, on küll tegija, kuid sry, ma pole kunagi enampakkumistel osalenud ja ei osale ka seekord.