Nüüd on siis see aeg käes

"Emme, ma tahan täna öösel ka seal otellis tududa kus eile", esitab kolmepoolene palve (note: soovitud hotell asub Tartus, meie Hiiumaal).
Kõrvalt seletab Vanamees: "Kasvad suureks, võtad naise ja lapsed kaasa ning lähed ööbid täpselt seal kus tahad"
......... "Aga issi.... Kust ma naise saan?"
"Kui sulle keegi väga palju meeldima hakkad, siis selle võtadki"
......... On kuulda, kuidas mõte ragiseb pea sees. "Aga emme on ju naine!!! Ma võtan emme naiseks!"
"Eiei, emme on issi naine. Sina leiad endale mõne teise, kes väga-väga meeldib. Ja selle siis võtad"


Viga!!! Sellest alates on juba paar õhtut ja hommikut nutuvõrus suuga laps, kui meenub, et ei saagi emmet naiseks võtta. Käib ja palub, et tema ikka tahaks emmet naiseks.
Ma siis olen läinud seda teed, et "Kui suureks saad ja naise võtmise aeg käes on, siis ise otsustad" lootuses, et siis ikka huvid muutunud :D


Aga jah, nüüd siis see aeg käes ...

Geen

Kahe pildi vahele mahub täpselt 60 aastat ja üks väike neiu (pojatütar vs nõbu).

Ma ei ole kunagi oma isa ja oma nooremat poega sarnaseks pidanud, kuid selliste asjalik-tõsiste 2-aastastena eristavad neid küll pigem ajastu, soengud, muutunud mood ja pikslid.
Olen parajas hämmingus...

As usual...

Tüüpiline murjamlik vaatepilt, kuid las neil olla lapsepõlv :)

Esmaspäeval alustasid poisid taas lasteaias. Õnneks, ma kordan - õnneks! - neile mõlemale meeldib. Käivad rõõmuga.
Vanem Poiss, kes üldse minna ei tahtnud, on tänaseks päris vaimustunud uutest ruumidest, "suurtest" mängukaaslastest, kergest õppetegevuse moodi asjast ja sahtelvoodi kolmandal korrusel magamise võimalusest :)
Käib ja korrutab/küsib kinnitust iga natukese aja tagant, et "Ma ei lähe enam kunagi tagasi sinna tittede rühma! Mitte KUNAGI! Mitte KUNAGI!"

Küll aga hakkas tüüpiline jama pihta kolmapäeval, kui Noorem Poiss ärganud lõunatudust oksendamisega, misjärel tuvastati ka palavik.
Kodus ka pool õhtut oksendas ja lürpis ainult vett. Mingi aeg siiski kergelt elavnes.

Täna läks Vanem Poiss lasteaeda, et noorem saaks rahus kodus olla ja kiiremini terveks.
Selgus, et temagi rühmast üks tüdruk on juba haigestunud. Kasvataja sõnul on ka üks teine kasvataja oma sahmaka kätte saanud.

Palusin kasvatajal Vanemat Poissi jälgida ja haigestumise korral mind järele kutsuda. Ise läksin tööle, et poolest päevast koju tulla ja koduse haige lapse vahikord üle võtta.
Vanemale Poisile järele minnes tundub too veidi õhetav ja soojemapoolne. Aga muidu okei. Olevat vähe söönud ja aeg-ajalt öelnud, et ta ei taha mängida, kuna tal paha tuju (vbla tema versioon "paha olla"-st). Et teistsugune kui muidu, kuid mitte niiväga, et last minema saata.

Õhtul siis toimetame ja mängime ja... Vanemal Poisil ilmselge palavik.
Lähevad tuttu, kuid otse loomulikult käib üks pidev ukse vahet lippamine - küll pissile, küll vaja midagi olulist öelda. Tavaline.
Mingi hetk aga seisab magamistoa ukse vahel ja teatab, et ta ei saa silmi kinni panna, kõik keerutab ja keerutab ringi. Ja küsib palavikurohtu.
Ok. Kui juba ise tunneb, et võiks rohtu võtta (tavaliselt hullem maadlemine), siis saagu nii. Rohi sisse ja minge nüüd magama, eksole.

Korraga seisab trepimademel üldse mitte vinguv ja vaidlev laps vaid vaikselt suuri krokodillipisaraid pudistav väike inimene, kes palub: "Emme, tule valva mind!"
No püha taevas! Jätsin kõik muud toimetamised ja loomulikult lähen ma lapse voodi servale istuma, kui see on nii oluline ja annab turvatunde uinumiseks.
"Emme, hoolitse minu eest!", palub see kolmepoolene ning haarab oma väikese käekesega ühe mu sõrmedest ning loetud minutitega uinub, naeratusevine näol.
Oijahh...

Aga uskumatu ikka küll, et suvi otsa poolpaljalt päevad otsa õues vudivad (ukse avame hommikuti ca 10 ajal, fikseerime lahtisesse asendisse ning sulgeme õhtul ca 19-20, enne õhtusööki ja tuduprotseduure, terve vahepealne aeg veedetakse õues) tegelased, kes elavadki värsketest vitamiine pungil marjadest, jäävad koheselt haigeks, kui lasteaeda saavad... Sotsiaalne pinge?
Aga nad räägivad, et vanuse lisandudes muutub see aina paremaks. Tegelikult on juba muutunud, kuid see suvine haigestumine on ikka jabur küll...
Aga noh, kuna miskine kõhuviirus pidada levima, siis ega selle vastu naljalt saa.

Homme ma aga ka nendega kodus oleleda ei saa, viimane tööpäev praeguses töökohas... Vaja otsad kokku tõmmata ja väike lahkumispidu korraldada...
Loodan siiski, et kratid tunnevad end homme juba okeilt. Siis mul ka lihtsam omi otsi sättida...

2

Suvesoojus koduõuel

Täna, täpselt 2 aastat tagasi, fikseeriti kellal 22:14 ning oligi sündinud meie teine laps. Väike vägilane, 5040g ja 57cm.
Olles sündides ca 2-kuuse lapse mõõtu, ei ole ta sama taktikat jätkanud. Venna 2-aastasest olemisest lühem, kuid tiba raskem. Jalg on lühem, kuid ülakeha nagu väike põkk. Väike "vetsumärk".

Titevoldid tänaseks kadunud ja kõikvõimalikud hambad ammu suus. Lobiseb. Pillub pikali. Võõrastega pikka aega eemalehoidev ja vaikne, silmad maas. Kui aga avaneb, siis kallistab pooleks. Kutsun teda seepärast põdrakärbseks :)
Kangust täis. Ikka kohe jagub seda kangust! Samas sulatab kurjemagi meele, kui säravate silmadega käe ulatab ja "Tule, tule!" kaasa kutsub. No kuidas sa riidled sellisega...

Ei rabele nii palju kui vend, mõjub tasakaalukamana. Süveneb. Uurib ja puurib ja nokitseb omaette.
Laulab täna vennast paremini :D
Sõnu tuleb iga päevaga. Või pigem lauseid. 4-5-sõnalised.

Aeglasem kui vend, kuid tugevam. Maadeldes teeb kolmepoolesele ära - too vaid väänleb ta käes. Joostes jääb kõvasti alla, kuna teine koosnebki ainult koibadest (peajalgne?) ja teise jaoks on jooksmine ainumõeldav liikumise viis.

Tänasest taas lasteaias. Ei saanud muudmoodi. Minul puhkus läbi, lasteaed tänasest taas avatud ja Vanamees kaugel reisil. Ema (minu oma) peab kah tööl olema, seega ei midagi - lapsed lasteaeda. Õnneks sujus suurepäraselt ja oli musterlaps nagu ikka :) Ainult et kojugi tulles veel muudkui korrutas, et tal täna sünnipäev. Eks see pidu on pikaks veninud jah - eile sai sugulastega ette ära peetud ja täna siis afterparty lasteaias :) Pool ööd küpsetasin muffineid kaasa... Teisele (esimesele) ka ju paar plaaditäit, kuna tema läks sõimest välja suurte laste rühma ja jagas siis esimese päeva puhu kõigile personaalselt muffineid :)

Et siis kah. Ei ole meil enam titte majas.... On 2- ja 3-aastane... Oijahh! :)

2-aastased (august 2016 + veebruar 2015)