Kui oli teada, et Vanamees läheb siin hilistalvel tuhandete
kilomeetrite kaugusele ja laste võimaliku tõbiseksjäämise juures ei ole
mul tööpäevasisest ajavastutust kellegagi jagada, otsustasin samale
ajale planeerida puhkuse. Sest noh, hooldusleht ei ole eriti mõnus.
Oi mul oli palju plaane, mis kõik tehtud saab selle aja sees! Metsikult värvimist nii seintele kui lagedele ja kõiksugu detailides nokkimist. Vahepeale muid tööväliseid tööasju, mida tahaks juba kaelast ära saada, kuid venivad ja venivad mu jaksamatuse taga.
Targemad/kogenumad soovitasid, et vii ikka lapsed lasteaeda, saad rahus toimetada. Mina aga, pehmo, kuidagi ei suuda. Et mismõttes ma viin lapsed lasteaeda, kui ma ise kodus olen. Küll ma suudan kõike!
Täna on reede õhtu. Ma ei ole avanud ainsatki värvipotsikut ja praktiliselt mitte ka arvutit. Õhtuti olen läinud teki alla ja lugenud natuke raamatut, kuni kukun täiesti kutupiilult. Hea seegi, olen igatsenud lugeda.
Ülejäänud aja olen olnud kokk-koristaja-kurjustaja. Mitu korda päevas soe söök ja muudkui vihun koristada. Kohe hea on, selleks on aega ja seda ma isegi saan nende naasklite kõrvalt teha. Mingil määral. Kõikvõimalikud pinnad on ikka mõnuga üle käidud :) Mitu korda vahel :)
Ja no siis ülejäänud aja madistan poistega, kes nii kui ma selja keeran, asuvad diivani seljatoe-patju ja diivanipatju põrandale lohistama, et "trampliini ehitada". Või siis kõik toolid rongiks veavad, nii et vaata ise kus kõndida saad. Või on reklaamlehed elutoa vaiba peal miljoniks tillukeseks tükiks lõigatud. Või teevad seda-teist-kolmandat.
Ok, vähemasti käis mul eelmisel nädalavahetusel E külas. Kõva vaheldus. Naistepäeval, kui Vanamees kaugelt helistas ja teatas, et "Ilusat naistepäeva ja mine too endale poest lilled ja esita mulle pärast arve" (hallooo, selleks on ajatatud lillekuller olemas!!! isegi meil siin!!!), siis vähemalt naabrimees tõi lilled ja tordi ning tegime naabrinaisega veiniõhtu.
Siis oli plaan minna naabrinaise ja lastekarjaga nädalavahetusel mannergule ja spaatama, kuid kuna Vanem Poiss otsustas ninast rohelist tatti välja riputama hakata ja köhib nagu pohmellis poetagune, jääb see plaan meie poolt ära. Vähemasti võttis kooliõde just täna õhtul ühendust ja ei saa välistada, et homme õhtul võõrustan teda. Peab vaid veiniõhtule sobilikult enestevälise transpordi läbi mõtlema, maakoha rõõmud :)
Et siis jah. Kaugel see esmaspäev nüüd ongi... Tööl vähemalt saan aju ragistada ja kohvi ekraani kõrvale nautida ilma, et keegi mulle pidevalt mnõudlikul toonil robotitest ja dinosaurustest räägiks...
Appi kui karmilt ma endale kõlan, kui selle välja kirjutan! Et töö on lihtsam kui kodus laste seltskonda nautida... Aga tegelikult on see kevadel ja suvel oluliselt lihtsam, kui siin plögase-plägase-krae vahele sajava jama keskel. Suvel ma täielikult nautisin nendega koos puhkamist.
Ähh, küllap see on sellest, et olin endale kujutelmad loonud ega suutnud neid täita. Iseenda laiskus ja organiseerimatus.
Ja no ega kogu aeg ka nii hull pole olnud! On ikka vahvaid hetki ka :)
Oi mul oli palju plaane, mis kõik tehtud saab selle aja sees! Metsikult värvimist nii seintele kui lagedele ja kõiksugu detailides nokkimist. Vahepeale muid tööväliseid tööasju, mida tahaks juba kaelast ära saada, kuid venivad ja venivad mu jaksamatuse taga.
Targemad/kogenumad soovitasid, et vii ikka lapsed lasteaeda, saad rahus toimetada. Mina aga, pehmo, kuidagi ei suuda. Et mismõttes ma viin lapsed lasteaeda, kui ma ise kodus olen. Küll ma suudan kõike!
Täna on reede õhtu. Ma ei ole avanud ainsatki värvipotsikut ja praktiliselt mitte ka arvutit. Õhtuti olen läinud teki alla ja lugenud natuke raamatut, kuni kukun täiesti kutupiilult. Hea seegi, olen igatsenud lugeda.
Ülejäänud aja olen olnud kokk-koristaja-kurjustaja. Mitu korda päevas soe söök ja muudkui vihun koristada. Kohe hea on, selleks on aega ja seda ma isegi saan nende naasklite kõrvalt teha. Mingil määral. Kõikvõimalikud pinnad on ikka mõnuga üle käidud :) Mitu korda vahel :)
Ja no siis ülejäänud aja madistan poistega, kes nii kui ma selja keeran, asuvad diivani seljatoe-patju ja diivanipatju põrandale lohistama, et "trampliini ehitada". Või siis kõik toolid rongiks veavad, nii et vaata ise kus kõndida saad. Või on reklaamlehed elutoa vaiba peal miljoniks tillukeseks tükiks lõigatud. Või teevad seda-teist-kolmandat.
Ok, vähemasti käis mul eelmisel nädalavahetusel E külas. Kõva vaheldus. Naistepäeval, kui Vanamees kaugelt helistas ja teatas, et "Ilusat naistepäeva ja mine too endale poest lilled ja esita mulle pärast arve" (hallooo, selleks on ajatatud lillekuller olemas!!! isegi meil siin!!!), siis vähemalt naabrimees tõi lilled ja tordi ning tegime naabrinaisega veiniõhtu.
Siis oli plaan minna naabrinaise ja lastekarjaga nädalavahetusel mannergule ja spaatama, kuid kuna Vanem Poiss otsustas ninast rohelist tatti välja riputama hakata ja köhib nagu pohmellis poetagune, jääb see plaan meie poolt ära. Vähemasti võttis kooliõde just täna õhtul ühendust ja ei saa välistada, et homme õhtul võõrustan teda. Peab vaid veiniõhtule sobilikult enestevälise transpordi läbi mõtlema, maakoha rõõmud :)
Et siis jah. Kaugel see esmaspäev nüüd ongi... Tööl vähemalt saan aju ragistada ja kohvi ekraani kõrvale nautida ilma, et keegi mulle pidevalt mnõudlikul toonil robotitest ja dinosaurustest räägiks...
Appi kui karmilt ma endale kõlan, kui selle välja kirjutan! Et töö on lihtsam kui kodus laste seltskonda nautida... Aga tegelikult on see kevadel ja suvel oluliselt lihtsam, kui siin plögase-plägase-krae vahele sajava jama keskel. Suvel ma täielikult nautisin nendega koos puhkamist.
Ähh, küllap see on sellest, et olin endale kujutelmad loonud ega suutnud neid täita. Iseenda laiskus ja organiseerimatus.
Ja no ega kogu aeg ka nii hull pole olnud! On ikka vahvaid hetki ka :)
1 kommentaar:
Kes siis teiste kogemusest õpib :)
Remonditööd ja väiksed lapsed ühel ajal ühes kohas...lõpeb mitte mingite remonditöödega :)
Postita kommentaar