neljapäev, veebruar 16, 2006

Inno räägib taas:)

Nonii, saaga jätkub!
Tänases Ekspressis oli siis paeluv lugu meie prostitutsiooniguru Inno Tähismaaga. Tõeliselt hämmastasid mind vastukäivused tema sõnavõttudes.... Ise kipun arvama, et enne kui midagi välja prahvatada, võiks ikka kõik nüansid läbi mõelda ja jälgida, et jutt oleks ikka loogiline ja haakuvate elementidega, mitte nagu tuul puhub...

Kõigepealt tahan ära mainida, et ka mina olen prostitutsiooni legaliseerimise poolt. Peamiseks põhjenduseks seesama äraleierdatud jutt, et see on maailma vanim amet ja ei kao kusagile enivei ning et praegu on see saamata jäänud tulu meile kõigile jne.
Olen tõesti seda meelt, et kui see krimialiseerida, siis ära me seda ei kaota ja jätame tõenäoliselt teenindava personali õnnetuteks ärakasutatavateks, kellega vahendajatel on hea manipuleerida jne. Eks kõik teavad seda isegi ja pole vaja siin kordama hakata.

Küll aga jah hämmastab mind hr Tähismaa stooride mitteklappivus. Esiteks väidab ta, et enamus mehi käib litsimajades. Olen kogu elu meestega (mitte vaid enda omadega vaid üldse kõikvõimalikega) väga avameelselt õlleklaasi taga vestlenud (no lihtsalt huvitavad erinevate inimeste maailmavaated) ja nemadki rääkima pannud, kuid kõik, kellega olen seda teemat arutanud, on öelnud, et nemad seda teenust ei kasuta, kuna ei taha seksi eest maksta. Sest siis ei tunne nad end piisavalt meestena ja nad ei tea, kas nad naisele ka ise midagi pakuvad. Seega ei saa öelda, et enamus mehi nimetatud teenust kasutavad. Minu tuttavad leiavad küll, et hale on seda osta, palju magusam on keegi niisama ära rääkida. Alles siis saab skoorida. Aga noh, ju ma olen siis vaid tegijatega vestlema sattunud...
Samas - kes tahab, see ostab, kuid kindlasti on rumal väita, et enamus mehi seda teevad....

Teine asi mis mind tõsiselt hämmastas, oli jutt sellest, kuidas alguses on igas suhtes kõik korras ja seks on suurepärane ja naine isudega ja igavene roosamanna. Siis aga abiellutakse ja saadakse lapsed ja siis korraga naisel hakkab huvi vähenema, ehk siis saabub argipäev. Ok, loogiline, kuigi ma ei tahaks ise seda argipäeva kogeda, kuid loogiline point. Samas paar lõiku edasi kireb, kuidas tema on nüüd leidnud uue suhte kus kõik on pöörfekt ja naispool ka isudega ja seks klapib ja pole argirutiini. Ja uus suhe kestnud 8 kuud. Hmmm...... Miks sellel teemal nüüd siis kireda ja ülistada? Oota siis ka selles suhtes ära lapsed ja abielu ja võta siis taas sõna.... Äkki on asi hoopis selles, et mingi aja pärast naised tüdinevad sinu üksluisest ja mittemängulisest kepilaadist ja seepärast hakkavad eemale hoidma? Loodavad ikka veel, et ehk tuleb ka midagi muud kui maha-ja-taha. Uue naisega sul ju seda aega veel käes pole, seega kust tead sa täna seda öelda? Vastukaaluks oma kogemustele tuginedes julgen väita, et vähemalt kaks esimest aastat käib kepp nagu rehepeks ja mitte ei suudeta käsi ja muid kehaosi teisest eemal hoida ja ma olen sealjuures naine..... Seega, kulla Innoke, vara veel kireda!

Kolmas ja lahedaim vasturääkivus oli minu jaoks prostituutide tunnihinnas.
Väidab, et perede püsimise ja meeste rahuldatuse nimel peaksid prostituudid odavamad olema. Nt hinnaga 200eek per hour. Tõi veel võrdluse mingi autoremonditöökoja tunnihinnaga. Samas aga Ekspressi usutluses väidab, et Eestis on vanima ameti esindajad valdavalt nagu Zaporozhetsid ning Mercedeseid, kes oma tööd naudivad, Eesti lõbumajades ei ole. Et nemad lähevad tööle välismaale kus rohkem pappi saab.... Hmm, kuidas siis meie 200-kroonine tunnihind need Mercedesed kodumaale küll tagasi meelitaks?

Ja veidraim on minu jaoks see, et olen meestega suheldes saanud teada sellise argumendi, et neil ei ole hea ja nad ei ole rahuldatud (maha laetud küll, kuid mitte rahuldatud), kui nad ei suuda naist naudingute tippu viia. Et siis jääb midagi nagu poolikuks. Kuidas sa aga prostituudi puhul tead kui palju ja mida sa talle pakkuda suutsid???

Seega minu arvamus on, et prostitutsiooni legaliseerimine on küll vajalik, eriti just sotsiaalse ja meditsiinilise külje pealt, kuid eks see teenus jääb ikka pigem neile kes mujalt ei saa või kellega rahule ei jääda. Sest keppi vajame me ju kõik. Selline humanitaarvärk, minu arvates.

Kommentaare ei ole: