Juba julgem:)

Nonii, nüüd siis nädala jagu roolis olnud ja tuleb tunnistada, et esialgne hirm ja ebakindlus hakkavad vaikselt ununema. Enam ei ole sõidu ajal silmad hirmust punnis ja ei higistagi (kliimaseade välistab ju kuumast ilmast tuleneva higistamise, küllap see läbivettimine esimestel päevadel oli siis pigem hirmuhigi:DDD), seega natuke juba julgem tunne. Nüüd siis muidugi see oht, et äkki lähen liiga uljaks kätte? Sest olgem ausad, kui juba masinaga ära hakkad harjuma, siis tuleb siuke maantekunni tunne peale, kuid samas ju kogemus puudub ja kui peaks tekkima ohuolukord, kuidas siis selle reageerimisoskusega ikka on? Karta on, et nigelad lood, kuid loodan et ma ei lähe lolliks kätte ja ei teki selliseid olukordi... Mõistus loodetavasti omal kohal, kuid see va temperament.....

Aga suksuke on sama temperamentne või hullemgi kui mina! Primera sportvariandiga tegu ja kuigi hobuseid ainult 110, on teine nigu püss! Aga vähemalt ei jää siis valgusfoori tagant startides teistele jalgu:) Ikka kuramuse äkiline on teine küll....

Natuke ebakindlust tekitab ka auto iste. Julgem oleks ju algajana sõita kui saaks nina vastu klaasi suruda, kuid sportvariandil istmed sellised madalad ja sügaval istuvad... Nt parkimismajja sõites ma lihtsalt ei ulatunud nupule vajutama:) Hästi lähedale sõites oleks ulatunud, kuid nii lähedale ei tahtnud. Tuli siis end rihmast vabastada ja ülakehaga aknast välja küünitada:D

Aga midagi pole öelda, mugavust on ikka küll! Lähen kuhu tahan ja millal tahan, ei sõltu enam ühistranspordi graafikutest ja aeglusest ega heasüdamlike transpordipakkujatega aegade klapitamisest. Istun sisse ja lihtsalt lähen:)

Ainus miinus on muidugi auto ülalpidamisega seonduv rahakoti õhenemine. Aga selle kohta öeldakse teadaolevalt, et mugavus maksab. Ja las siis maksab! Ega raha ilmast otsas ole...

Varsti tahaks mõne pildikese ka oma suksukesest teha ja siis riputan ka siia üles. Praegu olemas vaid distantsvõtted, teletorni vaateplatvormilt tehtud. Riputan siia ka ühe. Et siis see must seal paremas servas:)