Tuttavlik

Aasta lõpus oli üks üritus, kus oli ka karaoke. Noh, kui inimestele meeldib laulda, siis miks ka mitte. Äärmiselt lõbus oli seda igatahes jälgida.
Mingi aeg hakati sedelikesi täitma suvaliste nimede ja lauludega. Ja nii tekkiski loll olukord, kus mina pidin minema karaoket laulma. Oleksin ma seal keelduma ja janditama hakanud, oleks see mõttetult tobedaks edvistamiseks kujunenud. Ega teistel polnud ju aimugi, et ma tõepoolest ei oska laulda ja sellega kutsuvad nad ise kurja välja.
Nii ma siis võtsin oma piinarikka saatuse vastu ja asusin "karistamismissioonile". Erich Kriegeri "Sõbra laul" oli too mullemääratu. Täpsustuseks olgu öeldud, et ma laulan nagu hüään.

Netiavarustes hakkas mulle midagi tuttavat silma. Loodetavasti ma küll nii hullult ei kõlanud, kuid midagi sinnapoole küll!
Nautige:)



Samas kõrvale asetada see lugu Briti talendishowst (mida kõik on kindlasti sada korda kuulnud). Võtab mul siiani kananaha ihule... Eriti hea on see, kuidas algul eelarvamusega vaadatakse, et mingi ebakindel tüüp ja tahab ooperit laulda, et noh, las siis laulab... Hämmastav! Seda peab VALJULT kuulama...

Klõbinast ja vasikatest

Mõni päev on kohe kobisemiseks mõeldud. Et ma siis jätkan:)

Ema ikka vahel helistab ja küsib, et kas oled miskit blogisse juurde kirjutanud ja mul on põhjust arvutit tööle panna ja lugema minna või oled jälle vait? Noh, nüüd siis tasun vana võlga ja kobisen kohe mitme kirjutamisvaese aja eest:)

Uus õppesemester algas. Sel poolaastal on mitu ainet mis mulle väga tuttavad ja kus tean juba algusest peale õppejõuga kaasa rääkida. Mulle meeldib kui on õppejõuga kontakt ja kui ta auditooriumi poole pöördudes ja tagasisidet mitte saades siis minu poole pöördub. Et vasta sina mu küsimusele. Hea tunne on:) Ise vabatahtlikult ma kunagi vastamas ei ole, kui aga küsitakse, räägin hea meelega. Praegu on paar juurapõhist ainet ja õnneks olen neid teemasid varem süvendatult õppinud, seega saan siis küsimise peale hiilata:DDD Samas raha ja panganduse teemadel olen nagu ehmunud vasikas. Suurt essugi ei saa aru! Sama teema raamatupidamises bilansi ja käibeandmiku teemadel:) Aga selleks ju kool ongi et õppida ja mitte enam vasikas olla. Pagan, lehmaks ka ei taha ju saada...

Seepärast ajab mind natuke kurjaks see, kui koolis käiakse ma-ei-tea-mis-põhjustel.

Nt reedel istusid minu ees kaks tipsit, kellel õppimine küll prioriteet ei paistnud olema. Tundus, et oli hea võimalus lihtsalt tööst eemal olla.

Igal koolipäeval on kaks loengut, kumbki 3,5 tundi pikk. Kahe vahepeal siis lõuna.

Reedesed tibinad hakkasidki mind segama sellega, et tarisid läpakad lauale ja kukkusid klõbistama. Konspekti, te mõtlete? Kus sa sellega! Orkuti scrapbook ja msn olid teemaks. Vahiti tuttavate pilte ja muudkui kribati kirjutada. Orkuti scrapbook oli neil kasutusel nagu msn - igasugu teksti toksiti sinna. A la mis teed ja millal kuhu pittu minek. Ja kellel mingi kutiga kuidagi läks. Nice!

Muidu oleks ju kama mis inimesed oma ajaga peale hakkavad, kuid see pidev klõbin koledasti segas mind. Istusid nad ju otse minu ees ja paratamatult nägin-kuulsin kõike.

Ma ise ka käisin algul arvutiga koolis, kuna trükin kiiremini kui kirjutan, kuid mulle tundus mu küünte klõbin klaviatuuril veider (äkki segab teisi) ja läksin vana hea pabervariandi juurde tagasi. Aga eriti närvi ajab se siis, kui klõbin pole isegi mitte asjakohane. Tahan kuulata mida õppejõud räägib, kuid kuulen vaid itsitamit ja klõbinat. Suhteliselt turri ajas. Tegelikult oma viga et kannatasin ja miskit ei öelnud. Samas leian et üks täiskasvanud inimene ei oma õigust teisele öelda mida ja kuidas teha võiks.

Ainus lahendus on ise eemale hoida. Mida ma siis järgmisel päeval ka mõtlesin teha, kuna nende segavasse lähedusse enam sattuda ei soovinud. Keda aga laupäeval ja pühapäeval koolis polnud, olid tibinad. Ju siis käiakse vaid reedel, hea põhjus tööst viilida.

Krt küll. Õnneks ülejäänud tunduva hingega asja juures olevat. Kaugõppes on niigi suurem rõhk iseõppimisel ja kohalkäimist nii paganama vähe, et need hetked kui tarkust sulle kulbiga pähe kallatakse, on äärmiselt väärtuslikud mu meelest. Aga noh, maitsed on erinevad.

Tegelikult ei ole ilus kobiseda, kuid natuke veider ju küll kui 3,5-st tunnist 3 klõbistatakse. Ja pooleks tunniks suvatsetakse siis arvuti kaas sulgeda.

Appi kuidas ma jälestan neid "Kroonika" tobedaid laulvaid reklaame televusseris! Reeglina ei jõua piisavalt kiiresti pulti haarata (nagu nt praegu), nii et see jubedus jõuab ikka kõrva sisse... Brrr! Miks teha midagi nii saasta?

Ebamõnus

Jälle virisen.

Peale mu hala äralugemist öelge veel, et ei ole uut autot tarvis. Et uus auto on vaid poosetamine jne. Paistab siiski, et ainult kehtiva garantiiga masinad on mõistlikud, teised hakkavad ju ikka noorenduskuure vajama.

Hakkas asi sellega, et jahutusvedelik kadus kui muti auku. Valan aga peale ja kaob aga jälle. Mootori märgutuli hakkas põlema ja mõne päeva pärast kustus ära. Paari nädala pärast hakkas taas põlema ja enam ei kustunud. Ok, täna diagnostikasse. Lisaks lasime vaadata misasi ühte kolksu teeb, kui aukudest läbi sõita. Ja auke ju jätkub.

Tänane kulu siis neljakohaline summa. Lisaks selgus, et masin vajab poputamist veel väga mitme tuhande jagu. Mingid puksid hakkavad koolema, mingi amordikate on juba koolend ja vedelikupump lekib (see siis oligi muti auk). Ja kui tahta selle summaga piirduda, tuleks need asjad kiiresti ette võtta.

Üks põhjuseid, miks auto jupsima hakkas, olevat liiga väikesed otsad. Nt tööle- ja kojusõiduks kulub mul ühe otsana 6 või 12 km. Teevariandi valin kellaaja ja ummikute järgi. Soovitati siis vahel niisama pikemalt tiirutada. Tegelikult jah, sõidan küll sageli kuhugi, kuid ikka kipuvad väikesed otsad olema. Tuleb kesklinna piirilt kaugemale kolida, siis rohkem sõitmist:)

Et siis jälle pankrot. Ja mina veel korjasin reisi jaoks kopkast kokku. Phähh!

Aga no mitte ei raatsi ka uut osta. Nii armsaks on mu Must Nool mulle saanud koosoldud aja jooksul...

Kui ma nüüd ta korda teen, kas siis liikleme rahulikult mõnda aega? Või pean ma tõepoolest hakkama teda ähvardama, et vahetan uue ja pringima mudeli vastu välja?

.

Tänased uudised olid igatahes nii masendavad, et koju sõites sai peatus tehtud üle väga pika aja Mäkkdoonaldsis. "Üks McChicken eine palun" "Milline?" "Mis mõttes milline? Mis variandid teil siis pakkuda on?" "Tavaline ja suur eine" "Olgu, võtame siis suure"

Ahtrisuurendusprojekt alga!

.

Ja arvuti ajab ka närvi. Uus arvuti, uus programm. Ja igasugu lisavidinaid täis. Mis tähendab, et võimalused erinevate lollustega tegeleda, kuid ma tõesti ei vaja neid võimalusi. Pidevalt hüppavad miskid aknakesed ekraanile, mis pakuvad erinevaid "hüvesid". Tee ja värskenda ja kasuta seda-teist-kolmandat võimalust. Seega saab segatud hetketegevus ning mingitel hetkedel muutub kogu opereerimine aeglaseks. Siuke kõikumine käib närvidele. Nii käpp ka ei ole et esimese hooga neid pakkumisi maha keerata oskaks. Ei, ma ei räägi internetihüpikutest. Need oleksid lihtsad. Paistab et peab patsiga poiste foorumeid külastama ja uurima kuidas miskit majandada. Kui aga mitte-itilikult lihtinimesena miskit neilt uurid, siis on oht et kästakse ennast põlema panna:) Et kes siis nii lihtsaid asju ei tea... Nu mina ei tea. Pats küll on, seal all hallollust aga napib.

Oeh, hakkas kegem, kui sai ära virisetud:)

Eurolõõritusest

Vaatasin täna Eurolaulu tutvustavat saadet. Tuli jälle masendus peale, et mitte kui miskit pole. Taaskord.

9. loona tuli aga üllatus. Ma ei tea kuidas see lugu Eurolaulus kõlaks, kuid mulle meeldis pakutavast ainsana. Esitajaks keegi noor tütarlapsehakatis Iiris Vesik ja lugu "Ice-cold Story". Klippi saad kuulata siit.

Väegadi positiivne üllatus. Tüdruklaps laval nii mõnusalt vaba ja hingega asja juures. Samuti inglise keel ei kõla tema suust kohe üldse mitte jubedasti, vastupidi. Mulle meeldis, päriselt! Tibake nagu Nightwishilik....

Nati itsitama ajas taustalauljate ja pillimeeste kontrast - paljad ülakehad versus Matrixi-mantlid, kuid tegelikult minu maitsele olid mõlemad söödavad. Ja muidugi ei puudunud vana hea Sullivan:D Jäätumise koht oli väga vahva. Ja Bentoni hääl taustal on täpelt see õige. Super. Ainus lugu minu jaoks, mis sealt valikust kõlbas.

Nähtamatusest ja põiepidamatusest

Eile kinos hämmastas mind uue viiruse massiline levik. Miski, mis põhjustab põiepidamatust.
Nimelt oli seal laatsaretis suhteliselt keeruline filmi süveneda (ja see vajas veidike kaasamõtlemist), kuna iga paari minuti tagant keegi tõusis, trügis väljapääsuni ja loetud minutite pärast naastes kordas kogu trügimisprotsessi. Siis paar minutit rahu ja järgmine.

Või äkki on tegu mingi uue seltskonnamänguga? Nagu teatepulga edasiandmine? Mina sellest igatahes aru ei saanud. Teatepulka kah ei saanud. Olen ometi sagedane kinokülastaja, kuid sellist pissimaaniat pole küll varem kohanud.

Küll aga olen ma muutunud nähtamatuks.
Algas kõik sellest, kui nähtamatuks muutus mu auto.
Nimelt ei märgata mind viimasel ajal liikluses. Mitte-tihedal ajal liigeldes on hiljuti toimunud väga lühikeste ajavahemike tagant väga palju ettekeeramisi. Oleks siis, et ma sööstan hullul kiirusel kusagilt nurga tagant välja. Tulen ilusasti mööda pikka sirget, normaalse kiirusega. Ja juba ma-ei-tea-mitmes ajukääbik keerab niimoodi ette, et pean kahe jalaga piduritele hüppama, lisaks veel ka rooli vastassuunda rebima, kuna muidu oleks kindel mats. Kõige hämmastavam on, et minu taga on tühjus, seega ajuhiiglasel ei saa olla otsest vajadust vahele pressida.

Kui ühel õhtul oli seda juba mitu korda järjest juhtunud, mõtlesin, et äkki auto nii suure s***korra all, et ei märgata. Suundusin pesulasse. Seal selgus, et ka mina ise olen nähtamatusega nakatunud. Olin sabas, et pesulakaarti osta. Minu kõrvale ilmus turris olemisega noormees. Kui minu kord maksta kätte jõudis, hakkas noormees oma asju kassasse ulatama. Mina siis naeratuse saatel esitasin ka oma tellimuse. Teenindaja loomulikult hakkas minuga tegelema ja noormees oli ikka päris turris kohe, saates mulle etteheitva pilgu. Ma ei saanudki aru, et siis mille eest? Et olin seal olnud nagu tühi koht ja kui suu avasin, siis muutusin järsku nähtavaks? Krt, kui sul on kiire, siis palu mult luba enne maksta, mul pole mingit probleemi sind vahele lasta. Küll aga ei kavatse ma leebelt pealt vaadata kuidas sa mind lihtsalt ignoreerid. Naeratasin talle veelkord ja tulin tulema.

Aga autos siiski viga polnud, kohe peale pesulat koju sõites kordusid vanad naljad. Seega on siis nähtamatus ainult minus.

Pea peale pööratud

Karm.
Mingi insomnia on kallal. Nädalaid juba. Jõuad hilisõhtul koju, oled laipväsinud. Kerid voodisse ja sipled ja sipled ja sipled. Reeglina uinud millalgi 3 ja 4 vahel. Ühel ööl juhtus see lausa poole viie ajal. Mis toimub? Hommikul kell 7 juba äratus. Võiks ju arvata, et kui paar ööd on mööda saadetud 3-4-tunniste unedega, siis varsti tuleb suur ja sügav uni. Järgmisel õhtul täpselt sama laul. Kurnab. Siis jood päev otsa kohvi ja tunned end nagu krõllissilmne elektrijänes.
Samas nädalavahetusel üllatad end sellega, et ärkad mõlemal päeval poole ühe ajal. Aga nii ju ka ei saa, et magamine on nädalavahetusel ja nädala sees vähkred niisama.
Pole ammusest ajast enam alkoholi tarbinud - ehk aitaks klaasike veini uinumisel? Samas oleks ju eriti hale unetuse tõttu pudelit kaisutades uinuma hakata. No ei isuta alko järele, noh. Püüan veel natuke aega kuuma meeveega, ehk tuleb õige rütm tagasi. Pliiz.... Kui keegi Une-Matiga jutule saab, andku abipalve edasi.
.

Miks ma enam Päikesejänku bloogi lugema ei pääse? Mis toimub? Kui siia eksid, siis võta seda kui puudust tundvat appikarjet...
.

Veidi ka kassijuttu ning kambast loomade sugude määrajatest.
Nimelt arvati alguses, et hall kass (Ronja) on isane. Siis tal veel nime polnud. Valge (Bella) oli kindel emane. Kergitati siis hoolega sabasid ja mõne aja möödudes oli kollektiivne järeldus, et hall siiski ka emane.
Kuna kevadel lähevad kassid ka õuet avastama, siis pojahordide vältimiseks sai uueks aastaks piigadele operatsiooniajad määratud. Kaks emast vaja "sootuks" lõigata. Arst opereeris aga vaid Ronjat, meie valgel printsessil lõigati hoopis juhtmed naksti läbi. Printsess osutus printsiks. Mida aga harjumuspärase nimega "Bella" teha? Sai siis "Onu Bella". Samasugune blond ja rääbakas:)
Et siis polnud sest sabaaluste uurimisest essugi kasu. Isane osutus emaseks ja emane osutus isaseks. Eks ta natuke harjumatu on, kuna olime harjunud neid piigadeks või tüdrukuteks kutsuma. Nüüd siis poiss ja plika:)

Peast Pariis

Pildil Les Catacombes de Paris, Montparnasse´i piirkonnas.

Ma olen peast Pariis. Senimaani olen vältinud selle linna külastamist, kuna eputrillalikult eelistan mitte-massturismi kohti. Selline fa-fa hoiak;)

Nüüd aga, kui otsustasime emaga seda linna külastada, hakkasin eeltööd tegema. Tahan, et meil oleks ülimõnus reis ning selleks, et mitte asjatult pea-laiali-otsas joosta, on vaja korralik eeltöö teha.

Olen aina ja aina tutvunud linna ajaloo ning tänapäevaga. Kulutanud koledaid summasid temaatilistele teostele. Internetis ennast poolenisti prantslaseks sirvinud:)

Ja nüüd ongi loll olukord. Meie 4 päeva on ilmselgelt liiga lühike aeg! Olen seal pakutavast juba ette nii vaimustuses, et seal kuluks kindlalt nädalaid! Seega tuleb valikuid teha. Ja arvestada päevad nii, et ilma rabelemiseta jõuaks palju soovitut. Igasugu ülituntud hooneid siiski vaatama ei kipu, pigem möödaminnes. Ok, torni otsas tuleb muidugi ära käia (sinna tahan tuledesäras), muus osas aga omad kindlad soovid:) Kava hakkab vaikselt juba kokku saama. Ja ülal pildil olevates katakombides tahan kindlalt ära käia. Sajandeid tagasi, kui Les Halles´i kalmistud linna laienemisele jalgu jäid, veeti poolkõdunenud laibad ja muidu kondid miljonite viisi Montparnasse alustesse vanadesse karjääridesse. 15 kuud veeti ööde kaupa. Nüüd siis kolpade ja kontidega vooderdatud katakombid seal.

Kõige keerulisem on hotell. Tahame võimalikult mugavasse kohta, nii et kohvritega ei pea mööda metroosid rallima, samas aga peab kõik kiviviske kaugusel olema, et mitte aega raisata. Eelistatud kant on Louvre kõrval ja sealt miskit ehk valimegi. Tuileries või Opéra. Küll aga ei tea kas valida neutraalne ketihotell, kus teada kvaliteet, kuid igav või siis ehtsalt prantsuspärane, kus kunagi ei tea kuidas on teenindus ja milline hommikusöök. Samas need vanaaegsed liftid ja keerdtrepid oleks jube autentsed, kuid hotellide kodulehekülgedel olevaid külastajate kommentaare lugedes on neis põhimure liiga õhukesed seinad ja sellest tulenev magamatus. Varsti tuleb ära otsustada, siis lootust heas kandis ok hinnaga miskit saada:) Teab keegi miskit soovitusi jagada?

Esimest korda tunnen et mu keelest ka miskit kasu. Lõpuks! Suvisel prantsuse reisil oli sageli kök-mök, kui kõnelda oli vaja (no lihtsalt tead et oskad, kuid välja ei tule - jube piinlik), kuid vähemalt lugemisoskus õnneks alles:) Prantslastel ju sageli "pole vajadust" koduleheküljel infot inglise keeles jagada. Inglise keeles vaid ametlikum osa. Kui sedagi. Seega enne reisi tuleb siiski natuke enda kallal tööd teha, et suheldes enam kök-mök ja inglise keel ei tuleks.

Oijahh, tahaks juba et oleks see päev, mil raudne lind mürinal oma tiivad sirutab ja meid eemale viib:)

Positiivne

Alan Parsons Project
Old and Wise

As far as my eyes can see
There are Shadows approaching me
And to those I left behind
I wanted you to Know
You've always shared my deepest thoughts
You follow where I go

And oh when I'm old and wise
Bitter words mean little to me
Autumn Winds will blow right through me
And someday in the mist of time
When they asked me if I knew you
I'd smile and say you were a friend of mine
And the sadness would be Lifted from my eyes
Oh when I'm old and wise

As far as my Eyes can see
There are shadows surrounding me
And to those I leave behind
I want you all to know
You've always Shared my darkest hours
I'll miss you when I go

And oh, when I'm old and wise
Heavy words that tossed and blew me
Like Autumn winds that will blow right through me
And someday in the mist of time
When they ask you if you knew me
Remember that You were a friend of mine
As the final curtain falls before my eyes
Oh when I'm Old and wise

As far as my eyes can see

Naer on tervis!

Vahva kuidas vahel võib naljashow saada hoopis uue teema.
Vahel ju on nii, et ei saa naeru pidama ja teise naer ajab naerma...
Just see juhtus mul seda klippi vaadates/kuulates. Naersin nii et silmad jooksid vett!

Elu läheb elamisväärsemaks

Peale haigestumist on täna esimene päev, mil pea ei taha lõhkeda. Tähelepanuväärne:) Saab isegi silmi avatuna hoida. Tööle küll enne neljapäeva ei lubata, kuid vähemalt inimväärne tunne hakkab tulema.

Täna arstile sõites valdas mind jõulutunne. Nüüd siis! Minu kodusolekupäevade ajal on lumi maha sadanud ja nii pagana mõnus oli mööda lumme mattunud linna vuristada, räitsakad langemas soojale klaasile. Keset jõulurahust tunnet tekkis lootus, et ehk on kõiges nüüd madalpunktid ära olnud. Ja ehk siis nüüd saabus kätte hetk mil läks suund paremusele. U-pööre. Otsest põhjust arvamiseks polnud, lihtsalt tunne. Loodetavasti pole ma liiga optimistlik. Elu on õpetanud, et ei maksa olla. Aga loll ei õpi ka oma vigadest:)

Film

Homme (esmasp) õhtul TV3-s üks mu vaieldamatuid lemmikfilme "The Ring". Soovitan vaadata, kellele meeldib õrn närvikõdi. Tegu nime poolest õudukaga, kuid vähemasti mind ei hirmuta, mõnusat närvikõdi pakub aga küll. Ja kui juba vaadata, siis süvenenult, muidu pointless:)

Suursilmaonu

No mis hea pärast peab üks loom lebama kõik oksad laiali? Lihtsalt lebotab mu kõrval ja jõllitab ülbel pilgul. Vahel väike sirutus ja jõllitab edasi. Isegi fotoka järel käimine ei morjenda teda - asend ei muutu. Ikka nii laiaks litsutuna kui võimalik:)

Kollid kallal

Paistab, et viirusekoll on hakanud kallale kippuma.

Aastavahetuse ümber suhtlesin mitmete erinevate tõbede käes vaevlejatega, kuid siiamaani oli kõik kombes. Täna aga tunnen, et keegi kratsib kurgus, silmad valutavad ning selg kõver kui vanainimesel. Võehh. Loodetavasti siiski päris maha murra, eksamisessioon on alanud. Reedel ja pühapäeval juba esimesed eksamid, vaja õppida-õppida-õppida. Peale tööd ei mingeid ühiskondlikke/seltskondlikke tegevusi, nina õpikutes selle asemel. Masendav. Kooliskäimine muidu tore, kui vaid neid eksameid poleks:)

Kuna ma ravimeid ei armasta ja kuuma meevett rohkem sisse ei mahu, teen parem küüslauguleibasid. Hästi kangeid. Järgmine hunnik purustatud küüslauku liguneb juba õlis, et varsti pannile särisema minna. Oi kui hea:)

Ok, paus läbi. Lenini korraldust täitma.