Meestest

Lugedes Jääraplika ja Babajagaa kummalistest seiklustest meesterindel (kusjuures mõlema kleepekad on pildi peal mehed kui kompud/ponksid poisid/etc), tekkis kange isu ka oma meestemaitset ja -nõrkust kirjeldada.

Ilusaid mehi on kena vaadata. Nii pildi pealt kui live's. Minul samuti. Ega ma puust tehtud ole, eksju.

Millegipärast on mul aga mingi seletamatu tõmme minu arvates koledate meeste suhtes.

Ehk siis tegemist meestega, kes klassikalises mõttes on mitte-iludused, kuid neis on miski salapärane SEE....

Jääraplikaga saigi just teoretiseeritud, et äkki on kompud viu-viudeks muutunud seetõttu, et neis on seda naiselikkust liiga palju saanud. See annab küll välimuse, kuid tõenäoliselt ka iseloomujooni. A la kleepumine, ahistamine, virisemine, tähelepanu puudumise üle vingumine jne.

Jääraplika ja Babajagaa on mõlemad oma eluga häsi hakkama saavad laia sõprade- ja huvideringiga noored naised, kel välimustki kapaga antud. Eks see kõik tõstab ka enesetedvust ja siit saab kinnitust minu järgmine teooria, et iseseisvad naised on üksikumad kui hädapätakad. Teate ju küll, et on teatud sort naisi, kes justnagu kuidagi ilma mehe toeta püsti seista ei suuda. Mis hinnaga see mees neil kodus on ja milliseid kompromisse tuleb teha, see on muidugi vaid neile teada. Küll aga alluvad mehed neile suht kergelt, kuna kes see ikka viitsib lasta ajus kraaksuda. Ja hale ju ka neist. Ei saa ju kuidagi hakkama muidu, vaesekesed. Ja lõppeks on hea kui säng soe, toidumoll nina ees ja naine kuskile pea seljas minemas pole, kui mees veidike ringi tahab vaadata. Turvaline mudel, kus mees ei pea kompromisse tegema ja me ju kõik teame selliseid mehi. Eriti need, kes armukesi peavad ja maid ja ilmu kokku valetavad. "Kohe olen lahutamas", "Meie abielu on vaid paberil", "Ootan kuni lapsed suuremaks kasvavad".

Teine tüüp naisi (minu isikliku arvamuse kohaselt ja ma ei ole miski psühholoog) on need õnnelikud, kes on küll iseseisvad, kuid suutnud leida võrdväärse partneri. Suhtes toimib suuremal määral koostöö ja kõik on eluga rahul.

Kolmas tüüp on siis need, kes pole oma sõulmeiti veel leidnud või on noorusrumalusest või halbade asjaolude kokkulangemise tõttu temast ilma jäänud. Ja nüüd ei lepi mitte iga ettejuhtuvaga jorsiga. Saavad ka üksi hästi hakkama, mistõttu kiiret pole. Et eesmärk ei ole selles (nagu Nirti tabavalt kirjutas), et keegi tekialust täis peeretaks ja hommikul viimased kooreriismed kohvi peale krabaks, vaid leida ikka see, keda on võimalik austada. Keda on võimalik oma silmades pjedestaalile tõsta. Ja kui selleks kulub aega, siis kulub, vähemaga ka ei lepi.

Nüüd siis eelpoolmainitud kaks piigat maadlevad oma viimase nädala/paariga tekkinud austajatega, kes ei saa kuidagi suht julmast "ei"-st aru ja on valmis juba vaat et altari ettegi tirima. Oma siidiste käekeste kogu jõuga, kui muidu ei saa. Ja kui enne 10 sammu kodust eemal oleva burgeriputka külastamist pühapäevasel puhkepäeval ikka kleepekale ei helista ja teda kaasa ei kutsu teisest linna otsast, on viu-viu ja süüdistused platsis. Andke olla, kus on hingamisruum?

Mõlemad austajad näevad välja nagu noored jumalad. Olen näinud ja kinnitan.

Tundub ju natuke nagu naiselik, eks? Otse loomulikult on ka ilusaid ja mehelikke mehi ja oi kui palju, kuid reaalses elus pole mind õnnistatud nendega kohtumisega. Ja polegi tarvis, kuna minul võtavad jala nõrgaks ja liblikad kõhtu koledad mehed. Arumaisaa... Ja siit tulebki siis kirjutise teine osa.

Üheks jalavedeldajaks on mul läbi aastate olnud Gerard Depardieu. Vaevalt et keegi saab teda ilusaks meheks pidada... Pigem lausa kole. Aga mõjub!

Samuti ka päriselus meeldib mulle, kui mehe välimuses on mingi kiiks. Suured ja koledad ninad on ühed enim magnetina mõjuvad elemendid. Laiad või kongus või viltused - nimetage aga! Pisikese ninaga mehed kohe üldse ei mõju...

Madalad ja/või tugevad kulmud... jne.

Veel imponeerib mulle väga Nickelbacki laulja. Selline ürgne isane.. Arrrhg!

Pole ju ilus, noh....

Olen püüdnud enda jaoks lahti seletada, et milles siis asi. Ainus järeldus, milleni olen suutnud tulla, on see, et tahan ise paarisuhtes see ilusam pool olla. Jube ju kui mees mu kõrval mind täielikult varjutab. Naise roll on ilus olla ja ma pole nõus ilueediga peegli ees koha pärast võitlema:)

Lisaks pole mulle sellist välimust antud mis iludusega konkureerida jõuaks, seega pean, paistmaks kenake, valima aksessuaariks koleda mehe:DDD Lihtne loogika...

Ja üks nõrkus on mul veel. Hääl. Piiksuja piiksugu mujal. Kui mees tahab mu põlved vetruma saada, peab tal peale koleda välimuse ja veidra nina olema ka sügav hääl. Oi need udukarvakesed mu kuulmekäigus siis mõnulevad:D

Seetõttu olen sõltuvuses peale Nickelbacki nt Ville Valost, eriti äraleierdatud loos "Summer Wine". No siuke, hääl et roolis olles võin hajameelsus-avarii põhjustada.

Ja mis eriti julm - ta mõjub seal videos atraktiivsena.... Olles ise kole kui kurat. Seda tüüpi mehed mulle üldse ei imponeeri tegelikult, kuid mõjuvad, rsk! Täiesti vastu tahtmist. Selline Johnny Deppi tüpaaž. Valo ilma selle jubeda kitsehabemeta ei mõju mulle üldse, kuid habemega... Ja ma muidu jälestan nii vuntse kui kitsehabet.

Müstiline maailm see naiste sees... Vajan ravi:D