Nagu paljusid, on ka mind haaranud haigus nimega Geni.Alguses suhtusin üsna manjaanalikult. A la küll tulevikus tegelen.
Siis aga hakkasin servast nokkima ja nüüdseks olen omadega juba jalgupidi sees.
Varem olen koostanud paaris liinis sugupuud sajandite taha hea mäluga vanu sugulasi ahistades, kuid nüüd on olemas säärane mõnus interaktiivne keskkond, mille kaudu saavad samal ajal andmeid sisestada ning hiljem ka siduda paljud erinevad liinid.
Õnneks on meil suguvõsas nii mõnigi aktiivne tegelane, kes uurib ja puurib ja suhtleb ja infot kogub. Seega on liinid kasvanud ja koondunud ning tänaseks on sisestatud minu liinis isikuid, kel minuga sama veri jagamisel, 3037. Ehk siis veresugulased. Pfuff, hull number! Ja eks see kasvab muudkui...
Kuna olen üks oma sugupuu administraatoreid, siis saan aeg-ajalt kirju teemal, et leidsime samad isikud ja duubeldamise vältimiseks äkki ühendaks liinid. Ja nii see muudkui areneb.
Okei, muidugi võiks öelda, et keda huvitab jne ja mis vahet seal on kes kaugelt veresugulane ja kes sissetulnu, kuid mind huvitab. Ja vahva on midagi uurida, puurida ja tulevastele põlvedele salvestada.
Fakt on see, et eks me siin tillukesel Maarjamaal ole mingis liinis lõpuks ikka kõik kas sugulased vere kaudu või siis puusse kuuluvad naitumise teel, kuid omamoodi on huvitav avastada, et oi, näe, ma tollega (või Sinuga) sugulane mingitpidi:)
Kuigi.... Alati pole see teps mitte huvitav vaid vahel pigemini verd tarretamapanev. Näiteks üks hilisõhtu sain ehmunult kahe käega peast haarava tulevikuplaanidega seotud oleva isiku paanika osaliseks, kui too õudust täis pilguga mulle otsa vaatas ja küsis: "Kallis, kui lähedalt see Uustulndi Albert su sugulane oligi?" Ja mõlemapoolne kommentaar: "Hea, et meil veel lapsi ei ole..."
Kiiresti-kiiresti täpset liini uurima ja selgub, et ikka liiga lähedalt... Pead tõstab ahastusega seotud õõvastav kahtlus verepilastusest ja paanika vajadusest kellestki väga kallist loobuda, kui saabub kergendav ohe - õnneks siiski tegemist teise asjaosalise poolt abiellumise kaudu seotud sidemega. Huhh.... Pääsemine seekord... Ehk siis ega kõike teada ka hea ei ole, mis siis et eks me kõik ole nagunii miskit liini pidi omavahel seotud ja pikema liini puhul kama kaks. Lihtsalt teada seda poleks kuigi mõnus. Nüüd käin nagu veidike opakas iga natukese aja tagant uurimas, et ega pole veresugulust ilmnenud... Veel ei ole:D
Igal muul juhul on Geni aga üks ütlemata lahe koht:)
14 kommentaari:
Eesti rahva väiksust arvesse võttes oleme me miskitpidi kõik omavahel sugulased. Mullegi on Geni andnud sugulussideme mõne tegelasega nii isa- kui emaliini pidi. Seepärast ma vist sihuke opakas olengi :)
"üks hilisõhtu sain ehmunult kahe käega peast haarava tulevikuplaanidega seotud oleva isiku paanika osaliseks" - kelle tulevikuplaanid millise isikuga ja kes ehmus ja kes haaras kelle peast? :P mitte midagi ei saanud aru praegu. Sinu tulevane mees sattus paanikasse või? :P
Igatahes on see vastikult suurepärane (põhjalik ja aina arenev jne...) portaal mitte küll mul, aga ühel mu tuttaval härrasmehel nii mõnedki n-ö kosjaplaanid untsu ajanud. Mis siis, et mitte päris veresugulus, aga ikka häirib. Häirib ja närib...
Thela, eks ta nii ole jah meie väikesel maalapil:) Aga omamoodi on huvitav tõepoolest avastada, et "ohhooo!" :)
Liis:
a) tulevikuplaanid on võimalikud kellegagi seonduvad mõtted tuleviku kohta... isikud jätaksin enda teada:)
b) keegi ehmus ja oma ehmatusega ehmatas seejärel ka mind
c) ehmudes haaratakse ikka enamasti omaenese peast;) (tead küll seda liigutust: silmad punni ja "oomaigaad!!!")
d) kuna ma ei ole kuidagipidi rõngastatud, siis ei positsioneeriks ma praegu veel kedagi "oma tulevase mehena" :)
Aga jah, eks säärased teadasaamised (kui ikka vereliin peaks olemas olema) võivad kõhu lahti võtta küll. Aga tolle Sinu nimetatud noorsandi puhul ma siis küll ei põeks kui veresugulus puudub. Siis ei saa ju kuidagi häirida...
Hihihihihi... jälle kisub siin põnevust üles:P Ägge!!! :) Nüüd peab veel eriti pingsalt käima siin piilumas ja refreshimas, et mis seis on ja kes mängivad... :P
Aga see noorsand, heh, isegi kui veresugulust polnud, ikka häiris. Ju on kergesti häiruv noorsand:P No ja ei sunni oma südant ja mõistust ju. Kui ikka siuke pisiasi kõhu lahti võtab ju siis pole ikka õige suhe kah ehk...
Näh, peppu... Sipsik ka turult maas... :( Miski kummaline aeg - kõik teevad tulevikuplaane ja mina loll koorin metsas palke... Dääämmm.... Nii see kõik läheb, kui olla melust eemal, kuskil mere taga ja metsa sees...
Einomavaatan, et pean külla end vist kutsuma sulle :D Ajast täitsa maha jäänd.
:)
Nokkige aga terviseks:)
Mina kepslen ikka rõemsasti ringi;)
Ja vahel isegi kriban miskit ja puha.... Mida ei saa aga mitmete siinobisejate kohta väga öelda:) Vähemasti mitte nii sagedasti kui võiks, eksole...
Kristi, tõesõna peame vist külla kutsuma ennast:P Jagatud rõõm pidi topeltrõõm olema ju ka ja värki... ;)
Verepilastuse hirmul ei maksa liiga oma kõhu kallale lasta. Kui võtta seadus ette, siis on abielu keelatud vaid otsejoones üleneja ja alaneja sugulase (vanemad-vanavanemad ja lapsed siis :) ) ja venna-õe ning poolvenna-poolõe vahel.
Kui suguvõsa muidu üsna sageli läbi käib ja sa pole selle inimesega pereringis varem kohtunud, siis tuleb lihtsalt rahulikult käega lüüa. Ja miks ka mitte hoopis rõõmustada, et näe kui palju ühist - tõenäoliselt päris mitu geeni. Veri tõmbab :P
C.U. ega Sa postiga ühte jupikest kooritud palki ei tahaks saata mandrile äkki? Postiga või kuidagi? :)) Meil on hädaorg - kassile tahaks kraapimisposti ehitada, aga pole palki millest ehitada ju. :D Sipsik, mida Sinu miisud küünte teritamiseks/kulutamiseks kraabivad?
Liis ja JP, külla võite ikka tulla, kuid ma hea meelega jätaksin teatud teemad veel esialgu jagamata, jagamisrõõmust hoolimata ja puha:)
Las selgib, settib ja platseerub...
Acute, muidugi oleks särased keissid jokk, kuid midagi pole teha - sisetunne ei hooli juriidikast. Mina kardan küll, et kui minu puhul selguks lähem kui mitme põlve kaugusel avalduv veresugulus, siis lööks miskise bloki ette. Jumal tänatud, et seda pole juhtunud ja loodan, et ei juhtu ka. Loomulikult ei jäta seepärast elu elamata ega otsi paaniliselt niite, kuid kui need tuvastaks, siis ehmuks ikka küll... Paratamatult.
Minu kiisud kratsivad kratsimispuid. Olen tahtnud ehitada siukest mõnusat kaadervärki neile (varem oli suur lahmakas ostetud, kus pesad ja tornid jmt jama, kuid see kraabiti omadega vaatamiskõlbmatuks ja reisis prügimäele) päris puust, kuid praegusesse elamisse ei mahuta:)
Liis> kui kassidele, siis ju mõistlikum koorega. On mida kraapida ja kogu elamine saab ka ilusti purusid täis :)).
Aga postiga... hmmm.... see on keeruline. Palgid on kolmemeetrised ja postiauto, mis meil siin metsas käib iga kahe nädala tagant, on pisike :))) Aga ma mõtlen asjale, kui Sa annad mulle täpsed mõõdud...
Päris ausalt aga arvan, et saaksid vaid mõne kilomeetri raadiuses oma kodust(st Tallinna lähiümbrusest) suvalisse hoovi sisse keerates sellise palgijupi u. 5 krooni eest, kui mitte kingituseks heatahtliku ja mõistva pererahva käest :))
Nojah, kolmemeetriseks ehk meie kass ei kasva ka, aga kas mingi meeterkakskümmend postiautosse mahuks? :P
Mina küll ei julge suvalisse hoovi siinkandis sisse põigata. Igal pool on kas "eratee"-sildid ees või kurjad koerad vastas. :( Ja kuskilt ehituspoest vist ei saa ka? Nende poe-kraapimis-konstruidega on alati see võimalus, et maksad hingehinda, aga kass ei võta seda omaks ja ei hakka kraapima selle peal:(
Aimzorro, Sipsik, geni-postitusest olen nüüd kaugele eemale triivinud, aga ma sain reedel värskelt kassipojaomanikuks, mul on nüüd elevus ja põnevus peal noh... :P
Ei mul ole sest keskit, kui saan teadetetahvliks olla, nõu wörris!
Aga kiisupoja puhul soovin õnne! Ei ole paremat kodulooma kui üks väike nurrumootor... Kuigi titena ollakse mõni aeg jube pätt, siis mõne aja pärast on see kõik ammu unustatud:)
Postita kommentaar