Saaremaal kasvasid meil koduaias vot nii pikad päevalilled :)
Teatavasti olen korduvalt sõna võtnud teemal, millise Koljatina ma end alati tunnen. Kohe on selline tunne, et kõrgun üle teiste peade (eriti muidugi kontsa kandes) ja kellagagi vesteldes (kes pole just ülipikk) on mul alati tunne, et mu silmad on kaasvestleja omast kas kõrgemal või vähemalt samal kõrgusel.
Vanamees muidugi naerab seda eriti südamest, kuna tema suhete ajaloos olen ma vaieldamatult kõige pisem ja mismõttes ma siis järsku nii hiiglapikk olen. Ja eriti jabur on tema jaoks see, kuidas ma kallistades kikivarvule tõusen - ikka et võimalikult pikka tunnet teisele jätta:D
Tegelikult, kui vaadata fotosid ja videosalvestisi, siis enamikel juhtudel kipun olema kogu seltskonnas kõige lühem, kuid ega see mulle tegelikult kohale jõua. Peale pea ärakeeramist olen jälle tohutult pikk:)
Nüüd aga lasin end üle aastate arsti juures mõõta. Ja selgub, et olen ilmselgelt vanaks jäämas, kuna kahanemine on alanud päris hea kolinaga - mitu cm on pikkusest kuhugi kadunud ja täna olen vaid 166 pikk... Mismõttes? See number ise tundub üldse mitte pika inimese numbrina... 168,5 tundus väga palju pikem.
Nüüd ei tea, mida see mu egoga teeb. Siiani, oma teibalikus pikkuses (:DDD), kandsin ma seda ilmselgelt kontsade asemel, kuid mis saab nüüd? Kas saan seeläbi olema meeldivam inimene või muutun sussiks ning vudin egokamatel tegelastel märkamatult kõrvalt läbi? Nee, ei tea... enesekesksus on siiani säilunud, seega seda mu kahanemine vist mõjutanud ei ole.
Ise ka ei saa aru, miks ma sellest siin säärase põhjalikkusega kirjutan. Üks põhjus kindlasti paras ehmatus ja sellest tulenev vajadus see ka ajaliselt salvestada, kuid kas avalik blogi on säärase tegelikult jabura teksti jaoks just õige koht... ... no misiganes. Topeltblogi ka ei viitsi kirjutada.
Seega saage aga osa minu hirrrrrmsatest sisekonfliktidest :D
Nüüd tekibki mõte, et huvitav kas need, kes minust lühemad (ja neid on ju mu endagi tutvusringkonnas tohutu hulk), tunnevadki end lühikestena või on neil samasugused egokontsad all? Aga need, kes pikemad? Kas on kohe tunne, et ollakse pikk või pole arugi saada?
Mulle näiteks tegelikult meeldib see tunne, et ma ei pea alt üles vaatama... Kuigi numbreid arvestades võiks ju eeldada, et peaksin...
11 kommentaari:
Lühemate eelis on nende kiirus. Kasuta seda:)
Esiteks, imeilus pilt!
Teiseks, oma 171cm juures tõusen ka mina päkkadele, kui tahan mehele musi anda.;) Aga muidu olen ma vist ikka pikemapoolne. Seda tajun eriti just reisidel, kus meile kahele alati pika pilguga järele vaadatakse.:)
Tead kallike. Vahet ei ole, et nüüd numbrite järgi oled sa vist minust pool sentimeetrit lühem. Siiski oled sa ikka minu mälusopis mu väiksest east saati selline ilus, pikk, kaunite lokkis juustega kaunitarist onutütar. Selline sa oled minu lapsepõlvest saati olnud ja selleks ka jääd! No olgu, juukseid oled küll ära lõikanud aga sest pole ka hullu, sest lokid on ikka kaunid ;).
Minu (st 155 cm) pikkust arvestades, oled Sa ju lausa väga pikk ;) Igapäeva elus ei tunne, et lühike olen...kui just kolleeg, kel pikkust 178 cm, ei ütle, et "issand kui lühike Sa oled" (kandsin madalaid kingi). ... aga nagu mu isa kord ütles, lühikest naist on hea pidada, kulub vähem riiet ;)
168 on vist Eesti keskmine naine. Aga võibolla mäletan valesti. Tegelikult tunduvad erinevad inimesed erineva pikkusega, isegi kui nad on umbes sama pikad. Oleneb kehaehitusest ja jalgade pikkusest. Pikkade jalgadega inimesed näivad oma pikkusest sihvakamad, lühikeste jalgadega paraku vist veel lühemad kui nad on. Pole ka ammu ametlikult mõõtnud, senine rekord on 171,5...Aga kuhu küll sinu sentimeetrid kadusid...
Nii, mina endiselt 171,5. Aga lühenemine algab vist siis, kui rüht käest ära läheb ja kehale enam piisavalt venitusi-sirutusi ei paku. Nii et joogatama, tantsima jne :)
Sul oleks nagu veel vara lühemaks vajuma hakata, mina olen küll kahekümnendate eluaastate pikkusest suutnud 3 cn kuhugi ära kaotada. Aga täna Estonian Embraeris leidsime küll koos veel lühema kolleegiga, et küll on hea pisike olla. Mitte et sel lennukil midagi viga oleks, lennata on mugavam kui Boeinguga, aga kuidas kahemeetrised mehed oma kohale jõuavad, on mõistatus.
Hahahahaaaaa, lubage naerda! Koljat my ass! Minu meelest oled sa alati täiesti normaalse pikkusega naine olnud, kes vabalt võib kontsi kanda ja ei pea sealjuures õlad längus käima! Aga muidugi rõõm rõõm, et sa nüüdsest ainult paar cm minust pikem oled :D
:D Hämming kuubis. Eelkõneleja ütlust ümber sõnastades - ma ei tohiks siis üldse kontsi kanda ja kui, siis käima õlad längus? Mul pikkust 180 cm (ehkki jah, viimane mõõtmine ütles, et olen vaid närused 179 cm pikk... et mismõttes? Ei anna seda ilusat cm ära!;)). Tehke järgi või makske kinni;) Keskmine Eesti mees oli 1980ndatel 176 cm ja naine 164 cm. Ehk siis ma olen pikem kui keskmine Eesti mees;)
Ma ei tunne enam ammu end pikana. Varasemalt (tiinekana nt) küll, aga ikka uhkusega ja ka kontsad all:)
Ja ma paistan alati silma;)
Kusjuures - minu jaoks on kõik lühikesed, kel pikkust vähem kui 170cm ja pikad need, kel pikkust enam kui 196 cm. Viimase numbri põhjendus - kursavend, kel pikkust "vaid" 195cm ei tundunud üldse pikk. Aga see, kel pikkust 196cm oli ikka pikk mees (isegi mina vaatasin üles!:D). Seega - 196cm ON pikk.
Ja, btw, Sa oled nüüd ametlikult lühem kui keskmine:D (allikas: http://statistikaamet.wordpress.com/2012/05/09/eesti-naise-portree/)
Hehee! Mul on pikkust 154 (aga pole ka ammu mõõtnud), ja hiljuti käisin pea et sama lühikese sõbrannaga reisil ning tema sõbranna oli ka 178 pikk! Me olime tõelised nublud tema kõrval! :D
Aga kontsast ära loobu!
Btw mul on ka sõbranna vist 166 cm pikk ja mulle ei ole ta kunagi pikk tundunud. Pigem selline "minupikkune". Aga ma saan nüüd aru sellest liialdusest :D Ja eks see on ka sellepräast, et ma tõesti kannan igapäevaselt 10cm kinga, eriti kontoris.
Ja siis imestan ka mina, kui keegi küsib, et oi, kui lühike sa oled, kui ma parajasti paljajalu olen nt ;)
Postita kommentaar