:D:D:D

Pilt siit: http://lifesjoy-lydia.blogspot.com/2010/12/is-it-true-what-they-say-about-thunder.html

Appi kuidas ma armastan äikest! See tulemöll taevas ja meeletult jõuline raksatuste jada tekitab alati tohutult ELAVA tunde. Nagu mu enese sügavam sisemus oleks taevalaotustesse valla pääsenud, kõiki kammitsaid ja õpitud käitumisnorme maha jättes. Sarvilisele tulemärgile omane või niisama napakas?

Igal juhul tekib mul äikesega alati ärkamise tunne. Hing hakkab sees erutusest värisema, silmad löövad särama, hingamine kiireneb. Sageli kaasneb sellega (eriti soojal suvepäeval) lai ning raske kardinana langev vihm, mis omakorda vunki juurde annab. Ja tekitab tahtmise lipata õue, kõik riided seljast heita ja selle sooja vihma all lihtsalt käed laiali keerelda. Praegu ei saa, inimesed ümberringi... Aga olen seda teinud ja teen tulevikus veelgi:)

Ilm väljas on kuum ja pime. Ligi 30 kraadi pügala sooja poolel on meie oludes juba väga soe, ei saa nuriseda:) Ja kuigi muidu armastan päikest, siis äikeseaegne pime taevas on täiesti aktsepteeritud variant:) Lisab müstikat ja üüratut väge.

Õnn, et tänased väljaminemise plaanid ei olnud raudkindlalt paigas vaid lasin neil sõltuda tujust ja millest iganes veel. See annab võimaluse äikest ja müristamist lihtsalt nautida, kõik aknad ja uksed avatud.

Ainult üks miinus on päevasel äikesel - ma ei oska seda pildistada. Nii, et efektne jääks. Öised (eriti augustikuised) äikesed on selles mõttes ägedamad, et siis istudki fotokaga rõdul ja klõpsid sadu kaadreid pimedust (elagu digiajastu:D). Ja siis hiljem avastad, et ongi mõni eriti äge sähvakas täies ilus kaadris! Üks ilusamaid ripub meil kapale lastult ka seinal ja oi kui sageli ma end seda vaatamast avastan...

Aga jah, pole päevaselgi äikesel viga, peamine, et lähemale tuleks ja neid raksakaid ikka kuulda oleks!

Ilus hommik, ilus hommik...