Jaanist

Tänapäeval sõidavad saarte ja mandri vahel teatavasti uued, suured, uhked ja vägagi mahutavad praamid, eksole. Mis omakorda tagab ka pühade ajal suhteliselt lühikese ooteajaga üleveo kõigile soovijatele.
Enamasti eelistame küll piletid ette ära osta, et puuduks ka lühike ooteaeg (ikka nii, et sõit tõkkepuudeni, telefonikõne ja suht kohe praamile), kuid kui ajakava pole päris paigas, siis tuleb end lihtsalt väikesele ooteajale häälestada ja jälle on kõik lill:)

Enne jaani oli risti-rästi läbi Eestimaa sõitmist ning Saaremaale jõudmise kellaaeg alles lahtine. Sõltus mitmete ürituste/kokkusaamiste ajakavadest ning enne jaani peab ju saartele sõiduks piletid ära ostma kuid varem. Mistõttu häälestusime mõningasele ooteajale ja võtsime vabalt.

Miski hetk selgus, et samal päeval oleks Saarde tulemas ka venna pere ja nii sai sätitud siis ka nende pealenoppimine (mis see ca 150km ring siis ära pole:D). Mis tähendas tagapingil kahte täiskasvanut ja ühte kolmeaastast ning eriliselt kuuma suveilma. Pole hullu, piiga pidas hästi vastu ja mängis meile tagapingilt isegi suupilli:D
Kõige vahvam oli hetk, kus piiga hakkas laulma, hetke pärast ühines temaga Vanamees ja seejärel vend - päris pull oli sõita, kui auto vallutas meeshäälte madal duo ja sinna keskele õrn lapsehääl. Mõne laulu pärast ühinesime ka vennanaineja mina ning see oli küll hetk, mida oleks tulnud filmida:D Spontaanne pereansambel missugune:) Isegi pisipiigal vajus suu ammuli ja kuulas kangestunult :)

Naudin sõitmist teedel, kus ei ole suurt liiklust. Varasem rullnokk minus on kuhugi ära kadunud ja naudin seda, kui olen mina ja ümbritsev maastik, üksikud autod vahel lisaks. Ok, Vanamees küll kobiseb, et päris normaalne ma veel ei ole, kuna nii kui näen eemal kurvide taga mõnd eesliikujat vilksatamas, pean ma minema ja ta mõne aja pärast ära "noppima", kuid muidu kulgen ikka normaalselt ja närvitsemata.

Pool teed sõidetud, sattusime suurema liiklusega aladele. Autosid tuli vastu ikka viuh ja viuh ja siis need idioodid, kes vastassuunas viimase hetkeni kellestki mööduda üritavad (ise kindlad olles, et ju ma vastutulijana lauba vältimiseks piisavalt tee äärde tõmban). Ja siis ärkas loomulikult ka minu rullnokk üles. Tean ju, et praamile on saba ja kedagi endast mööda lasta ei saa, samas kõik, kes ei kihuta samaväärselt, tuleb noppida. Ja nii ma siis olin hammastega roolis ja kimasin nii, et auto hüppas. Mõni lennuk sai must mööda ka, nii palju ikka oli oidu peas, kuid üldjoontes tuli kimada. Ja oi kuidas ma seda ei nautinud vaid hoopis päris häiritud olin. Paistab, et vaikses ja rahulikus paigas elamine on ka mind ennast korralikult maha rahustanud ja midagi pole teha - kui võimalik, valin rahulikuma liiklusega teed.

Lõpuks jõudsime sadamasse. Ja enese suureks üllatuseks jäime seisma täpselt 3km kaugusele praamist. Et mismõttes nagu??? Pole enam väga palju aastaid sellist saba näinud, seisime nimelt kaugema tuulikupargi juures. Olime arvestanud tunni-pooleteisese ootamisega...
Egas midagi, noor pere haaras lapse kukile ja jalutas praamile, kuhu isa vastu tuli, meie Vanamehega jäime autot üle viima. Ilm oli fantastiline ja see ootamine polnudki midagi. Kokku ootasime 3,5 tundi ja selle aja sees sai arvutist filmi vaadatud, kõhud jama täis söödud, jutustatud ja muidugi iga natukese aja tagant autot edasi liigutatud.

Kusjuures, alguses me ei adunudki kui kaugel me oleme. Tundus, et 1-1,5km ja mis see ikka ei ole. Nii andis Vanamees järgi mu silmapööritusele rämpstoidu järele ja suundus seda otsima. Tagasi oli tsut vähem kui tunni pärast:D No oli ikka üksjagu maad ju minna ka ja otse loomulikult tuli tal vahetevahel tee peal peatuda ja mõne vahvamat sorti auto omanikega lobiseda, kuna kuidas sa muidu otsesest allikast infot saad, eksole:) Poisid ja nende mänguasjad:D

Hamburger polnud küll miskine kokanduslik šedööver, kuid tol hetkel täpselt see mida tarvis. Lisaks oli väga lahedaks mõtteks panna kogu selle saba ulatuses reklaam tööle ja nii käis ringi mitu meeskonda Tuc'i Näljapatrulle. Suured seljakotid seljas, mõõtsid nad sauaga kõhu pealt nälja astet ja nälga tuvastades soristasid kotist korraliku nutsaku Tuc'i küpsiseid, täitsa niisama (ok, reklaami kuludest). Mulle meeldis:)

Mõned jõmmid olid küll sellised, et vaata ja imesta. Jaanide ajal liigub ju saartele igasugu imelikku rahvast, ei saagi aru, miks. Et nagu üks laul meeles lapsepõlvest (linalakad Saaremaa heinamaadel) ja siis ettekujutus, et "tegija" läheb jaaniks Saarde? Igatahes üks selline oli ka meie lähistel. Oli miskise ront-750-se bemmiga jämedakaelaline tüüp (750 üldiselt ei ole ront, kuid see oli), kellel edasiliigutamiste tõttu mõne aja pärast enam aku ei käivitunud.Tõenäoliselt tal endal ka mitte, kuna tulukesi ei paistnud kuskil põlemas, kuid seekord ikka autost jutt. Ja siis kauples enesele miskid poosema bemmiga tšikid särtsu andma, mille juures kuulsime tüübi selgitust, kuidas ta oli selle auto alles eile ostnud 1500-ga, et saaks Saarde jaanile minna. Et sinna minnes peab bemm olema. No ma ei tea... Kui sa ostad 750-se bemmi 1500-ga, siis sa ei saagi eeldada, et ta liigub ju:D
PS: Olgu öeldud, et muidu oleks mul kama tema kaelast ja suhtumisest ja rondist, kuid negatiivselt arvustamist väärib ta absoluutselt kõiges seiga tõttu, et peale õlle lõpetamist viskas ta purgi süüdimatult põõsastesse ja selliseid tüüpe ei saa ma mitte iial mitte kuidagi tolereerida ja kõik, mis nad teevad, on automaatselt nõme.

Igatahes, veidi enne kella poolt ühtteist õhtul saime praamile ja juba kolmveerand kaksteist olimegi Saarekodus:) Vähemasti sama kuupäeva sees:)

Vihmaga meil isegi vedas. Terve öö sadas meeletult, hommikul ka ning lõunaks andis järele. Õhtul saime juba õues grillida ja vaid vahetevahel sadas peent udukat, muidu püsis ilus kuiv. Kuulduste järgi mujal Eestis oli tunduvalt sajusem olnud, meil aga see lõuna-Saaremaa värk, et sajab ikka väga harva.

Igatahes jaanik sai tore ja vahva oli olla koos perega:)