Vahel ei tea kuidas suhtuda.
Vahel tahaks ka ise maailma "parandada" või õigemini veidi viisakust õpetada, kuid siis jälle leian, et mis see minu asi on jne. Samas, kui me kõik suhtumegi nii, et mis-see-minu-asi-on, siis paljunevadki matslikud maneerid me ümber, eksole. Aga jälle - kes olen mina, et hakkan teisele inimesele ütlema kuidas on õige?
Ses mõttes ma ühtaegu imetlen oma Vanameest ja teisalt jälle tahaks vahel punastades eemale joosta.
Tema nimelt lähtub sellest, et keegi peab ju vaest õnnetut matsikest suunama, siis on maailm ilusam ja matsikesel ehk ka tulevikus sellevõrra lihtsam.
Ja nii ta siis "parandab" kaaskodanike käitumist ja mina neelan punastamist. Kuigi õnneks ei tee ta seda sageli - on ennast ohjama õppinud - kuid vahel siiski.
Konkreetne juhus, mis mind siingi kribama sunnib, oli mõni päev tagasi, kui õhtusel ajal ühelt kontserdilt tulime ja kiirelt poest läbi hüppasime. Kassas oli noor nägus näitsik, kes eriti laiade lõugadega nätsu järas. No sorry, aga no oli ikka vastik vaadata küll. Klienditeenindajalt eeldad ju meeldivat, viisakat, puhast ja-mis-iganes olemust/käitumist, kuid see laiade lõugadega mälumine oli pehmelt öeldes rõve. Kohe karjuvalt riivas mu silma. Ma ei tea, miks selline asi mind häirib, kuid häirib.
Minu poolest oleks too noorik võinud oma lõugu laiutama jäädagi, kuid olin poes koos Vanamehega. Ja tema juba sellist asja ei kannata. Jõuab siis kätte tema kord maksta ning vaatab näitsikule sügavalt silma ja teatab selge kõlava häälega: "Pean Teile ütlema, et nätsu mälumine ei sobi Teie näo kujuga". Tšikk muidugi lahvatas näost punaseks ning isegi lõug tõmbus hetkeks tiba koomale, kuid kes teab kas sest ka tegelikult kasu oli...
Mina muidugi avaldasin pärast arvamust, et kas see ikka oli vajalik, Vanamees oponeeris, et "keegi peab ju talle seda ütlema". Samas kas ikka peab? Aga meid kui kliente see häiris ja usun, et nii mõndagi veel ning ehk ongi hea, kui varakult asjast aimu saab... Ma ei teagi kohe. Siiamaani mixed feelings:)
Vahel tahaks ka ise maailma "parandada" või õigemini veidi viisakust õpetada, kuid siis jälle leian, et mis see minu asi on jne. Samas, kui me kõik suhtumegi nii, et mis-see-minu-asi-on, siis paljunevadki matslikud maneerid me ümber, eksole. Aga jälle - kes olen mina, et hakkan teisele inimesele ütlema kuidas on õige?
Ses mõttes ma ühtaegu imetlen oma Vanameest ja teisalt jälle tahaks vahel punastades eemale joosta.
Tema nimelt lähtub sellest, et keegi peab ju vaest õnnetut matsikest suunama, siis on maailm ilusam ja matsikesel ehk ka tulevikus sellevõrra lihtsam.
Ja nii ta siis "parandab" kaaskodanike käitumist ja mina neelan punastamist. Kuigi õnneks ei tee ta seda sageli - on ennast ohjama õppinud - kuid vahel siiski.
Konkreetne juhus, mis mind siingi kribama sunnib, oli mõni päev tagasi, kui õhtusel ajal ühelt kontserdilt tulime ja kiirelt poest läbi hüppasime. Kassas oli noor nägus näitsik, kes eriti laiade lõugadega nätsu järas. No sorry, aga no oli ikka vastik vaadata küll. Klienditeenindajalt eeldad ju meeldivat, viisakat, puhast ja-mis-iganes olemust/käitumist, kuid see laiade lõugadega mälumine oli pehmelt öeldes rõve. Kohe karjuvalt riivas mu silma. Ma ei tea, miks selline asi mind häirib, kuid häirib.
Minu poolest oleks too noorik võinud oma lõugu laiutama jäädagi, kuid olin poes koos Vanamehega. Ja tema juba sellist asja ei kannata. Jõuab siis kätte tema kord maksta ning vaatab näitsikule sügavalt silma ja teatab selge kõlava häälega: "Pean Teile ütlema, et nätsu mälumine ei sobi Teie näo kujuga". Tšikk muidugi lahvatas näost punaseks ning isegi lõug tõmbus hetkeks tiba koomale, kuid kes teab kas sest ka tegelikult kasu oli...
Mina muidugi avaldasin pärast arvamust, et kas see ikka oli vajalik, Vanamees oponeeris, et "keegi peab ju talle seda ütlema". Samas kas ikka peab? Aga meid kui kliente see häiris ja usun, et nii mõndagi veel ning ehk ongi hea, kui varakult asjast aimu saab... Ma ei teagi kohe. Siiamaani mixed feelings:)
8 kommentaari:
Ei ole üldse põhjust "mixed feeling´uks", sest no nii viisakalt kui su Vanamees ütles, on väga hästi öeldud. Viisakuse teema on siin minu jaoks ka imelikul kombel muide teemaks kujunenud, ma ei ole sellest veel blogisenud, aga tunne on, et vägisi kisub. Eks ma siis kunagi kirjutan eraldi loo, aga ütlen ainult üht- olles nüüd pea aasta jagu lapse kooli tõttu britte rohkem lähedalt näinud kui ise tahakski, siis ega ma neist enam suurt lugu küll ei pea... Eestlased on isegi veel väga viisakas rahvas, ilmselt pideva selgitustöö tõttu ;).
Minu arust oli see väga kenasti öeldud ja usutavasti jäi tibile pikaks ajaks meelde :D. Kas öelda...sõltub ikka situatsioonist ja kui ikka üldse keegi ei ütle, siis asjad ei paranegi. Ise muidugi usaldaksin ka selle ütlemise töö teistele.
No minuarust ka nii ilusti ütles :))
Eämm... ma vist ei saa siin täpselt takka kiita. Jah, eks vahest ajavad teiste inimeste harjumused meid närvi ja ilmselt meie omad teisi samuti. Meile ei meeldi mingid rõivad ja teistel on kah midagi oma maitse-eelistuste koha pealt välja kujunenud. Kokkuvõtvalt - miks peaks see näitsik kuidagi ette jääma? Kas see pole mitte kõrvalseisja probleem, et see teda häirib? Mina oleks selle tibina asemel vist vastanud, et tegu pole missivõistlusega, et nägu ja tegu peaks meeldima:D Aga noh, eks ta tekitab noortes suurema portsu komplekse, sest "teiste" arvamine on ääretult oluline. Meie inimesed oleksid tohutult rohkem õnnelikumad, kui julgeks enese sisse vaadata ja enesele meelepärase tegevuse suuna valida (jah, ikka seaduse piirides ehk teiste elu ja vara kallale siiski ei tasu hakata:P). Kui häirib, siis tasuks ehk mõelda miks ja sellega tegeleda. Minu jaoks pisiasi, sry.
Aga jah, ma saan mõlemast poolest tegelikult aru. Mind ka häirivad paljud asjad. Ega minagi poodi minnes ei taha olla sunnitud kellegi nätsu näha. Ent ma ei ütle midagi, sest see on MINU probleem, et see mind häirib. Teiste eest ei mõista midagi kosta. Eks mina pea siis ise oma probsiga tegelema ja enamasti aitab mõõdukas ignorantsus;)
Lisaks - mõelgem milline on nende näitsikute palk? Kas teist keegi oleks sellise palgaga nõus poes suhteliselt monotoonset tööd tegema? Kahtlen suts. Kritiseerida on alati lihtne. Empaatiat oleks rohkem vaja;)
Ilmselt olen se's osas rohkem tundlik, sest aeg-ajalt üritan mingit sõnumit edastada ja peamine, mida kuulajaskond suudab, on sosinal mu väljanägemist (ei, ma ei ole punkar ega omateada eristu väliselt ka keskmisest tegelasest suurt) ja/või sõnakasutust kommenteerida. Ei midagi sisust! Ehk siis kõik näiline 'ruulib' täiega. Kahju. Ehkki ka see on MINU probleem. Aga ma tahaks, et Eestis oleks rõemsamad inemesed ja oleks vähem seda va ärapanemist... Sama võimatu kui soovida igavest rahu maailmas!?!:D
Kui sa mõtled selle nurga alat, et kas sa omanikuna sooviksid sellist töötajat, siis läheb kriitika ehk asja ette.
Samas, kui inimene, kes niimooodi kassas töötades nätsu mälub sellest ise aru ei saa, siis ma kahtlen, kas ta peale märkust ka sellest midagi aru saama hakkab. pigem mõtleb - et räige tropp:)
On meie asi või ei ole, aga mingid elementaarsed viisakusreeglid võiskid siiski kehtida enesestmõistetavalt, eriti teenindajate puhul. Ilmselt pole nätsu närimine kassas siis keelatud, aga väga hea, kui keegi džentelmen viisakalt tähelepanu osutab, et see tegevus tõesti daamilik pole. Meil on väga palju sellist suhtumist, et palk on nii väike, et see õigustab mistahes käitumise. Muidugi, me ei tahaks sellise palgaga töötada, aga kui sa juba oled sellise valiku teinud, tee oma tööd ikka väärikalt. Klient pole süüdi, et sul selline palk on. See kehtib igal pool, mitte ainult poes. Nätsu järamine on veel väike mure, aga kui palju on madalapalgalistel ja tuimadel töökohtadel ebaviisakust, osavõtmatust jne...
Nii. Ma ei väidagi, et nätsu laialt närimine peaks ilus olema (ma suisa leian, et nätsutamine üldse ja enamasti kole on). Point lihtsalt - kas meie peame oma tõekspidamisi teiste avaliku alandamise läbi peale suruma? Tihti muidugi on see daamilik-härrasmehelik käitumine kuskil meie kuklasopis laagerdunud kui soov kuuluda "mõisarahva" hulka. No näris nätsu, jah. Ehk oleks pidanud alustama tema ülemusega vestlemisest ja ehk tema oleks nimetet näitsikuga kõnelenud? Ehk - avalik häbistamine on inetu ja antud juhul ka alatu. Minu silmis. Mulle mõjub sarnaselt kui öeldaks, et need püksid ei sobi teie p**sekujuga.... Lihtne. Ma mudugi saadaks siis sellise "härrasmehe" lihtsalt pimedasse kohta (mis ilmselt käis ka selle näitsiku peast läbi) ehk kelleks sa mees end õite pead?
Madala palgaga ei vabanda midagi. Püüan nõutada pisut empaatiat, ent tundub, et siinolijail on kindel arusaam sellest mis on õige ja vale. Hirmutav. Minu jaoks. Aga aitäh, mulle oli seda 'reaalsuselaksu' vaja - hakkaksi juba tunduma, et inimesed on tegelikult toredad ja lahked ja kenad:D
Eks see tundub jah selline mitme otsaga asi. Oleneb keissist, oleneb ajast ja kohast ja millest iganes veel.
Mind reeglina ei häiri see kuidas keegi välja näeb. Igal oma stiil, oma maitse, omad traditsioonid ja mis kõik veel ja ei ole minu asi seda ei arvustada ega selle üle isegi mingeid emotsioone tunda. Ja ei tunnegi, kuna olen veendunud, et minu maitse on minu maitse ning see ei saa olla kellestki ülevam. Usun siiralt, et inimesed on erinevad ja las nad olla.
Küll aga on teatud käitumisreeglid, mis kehtivad hea tavana. Meie kultuuriruumist räägin siin, ei tea muude kohta kindlalt väita. Inimesele näkku ei aevastata-köhita, jala peale tatirulli ei rögiseta jmt. Samamoodi on klienditeeninduses omad kindlad tavad, mis võivad olla käitumisjuhistesse sisse kirjutatud või siis mitte, kuid minu teada kehtivad need enivei.
Sinna hulka kuulub see, et teenindaja on puhas ning piisavalt riietatud, näiteks. Oleneb muidugi ka ametikohast. Automehaanik tõenäoliselt võib õliplekiline vmt olla, sekspoe müüjanna napilt rõivastatud jne. Samuti ei kougi ja seejärel ei uudista teenindaja klientide juuresolekul kõrvast vaigukuulikesi ega noki nina. Samuti ei mälu lahtise lõuaga nätsu, nii et võiks plommide arvu uudistada.
Palk palgaks, ei see müüjannale anna teistsuguseid vabadusi ametipostil olles. Millegipärast pangas telleri või kindlustusmaakleri/reisiagendi puhul me ei peaks ju loomulikuks, kui too laiali lõugadega üle leti vastu vahiks.
Ja lisaks tean kindlalt väita, et vähemalt 4-ja suure Eestis tegutseva ketipoe/kontserni käitumisjuhistesse on nätsu mittenärimine koos muu "piiravaga" sisse kirjutatud, kui tegeletakse klientidega. Samamoodi kui see, et kassas ei loeta lehte ega lobiseta mobiiliga, samal ajal piiks ja piiks piimapakke läbi lastes. Sama teema.
Tolle keti käitumisjuhiseid ma ei tea, kuid tegemist oli suure ketiga, seega...
Ja mina arvan, et oli hea, et ülemusele märku ei antud... Sammoodi suurte kettide asi, kus töötaja vaid mutrike - kui klient avaldab rahulolematust ja see on tõestatav (nt kaameraväljavõttest), järgneb töötajale hoiatus teenindusreeglite rikkumise eest. Mitu hoiatust ja lendad kohalt. Ja pole isegi mitte seda pisukest palka enam... Ei pruugi nätsugi jaoks enam jaguda.
Ja kes pagan teab mitu hoiatust tütarlapsel juba varuks võib olla. Seega mina eelistan siiski isiklikku mainimist.
Aga nagu Thelagi ütles, siis ma ka tahaks, et antaks teada (sageli nende endi pärast juba), kuid ma eelistan kui seda ei pea tegema mina ega tehta minu juuresolekul:)
Et jah, miksitud tunded siin seepärast mängus, et pidin selle juures viibima, kuid samas usun, et see tuleb tütarlapsele kasuks. Ja me ei andnud ta ülemusele põhjust teda töölt vabastada, see jäi meie vahele.
Samuti võin kinnitada, et olen nii mina kui on Vanamees väga-väga viisakad kliendid. Ei kobise (mõni üliharv juhus välja arvata ja ainus, mida suudan meenutada, ongi kõnealune keiss), alati naeratame, kasutame viisakusväljendeid jne jne jne. Ja seda seetõttu, et iga väljaantud naeratud onmab potentsiaali ringiga minuni tagasi jõuda:)
Lihtsalt see oli natuke liiga palju... Oleks ta olnud gooti-tüdruk või needitud või kõrvadeni tätoveeritud või mida iganes, oleks olnud kõik ok, kuid lõuad laiali tati lätsutamine on suht sama mis sülitamine, seega... Brr!
Postita kommentaar