Ja mis toimub seepeale minu ajus? Rullid! Kus mu rullid on :D Aprillis tundub ju igati loogiline rullid alla lükata ja mõned ringid teha, kuigi sel aastal paistab see natukene veidravõitu. Sest ok, plusskraadidega saab ju õigesti valitud riietega sõita küll, kuid mõlemal pool kergliiklusteed on lumehanged... Suht kõrged sealjuures :D
Aga samas, mis vahet seal on? Hangede vahel vaba ja sile asfalt, seega usun, et lähiajal ma selle triki ära teen :)
Rada on meil mõnus. Ühe sõiduga tuleb 15-16km jutti ning eks seda teed tulevikus pikendatakse (et järgmise pika jupiga kokku saaks). Asfalt väga heas seisus ja servades mets, mitte iga natukese aja tagant ohtlikult teele suubuvad väljasõiduotsad autodele. Tallinnas elades meeldis mulle Kakumäe ringi sõita, kuid see oli parajalt eluohtlik just nende suure teeni välja sõitvate autode pärast. Tegelikult peaksid nad teed andma juba enne kergliiklusteed, kuid kus sa sellega. Ja nii sa siis tuled hooga mütaki kellegi kapotile.
Meil seda õnneks pole. Mõned metsarajad seal on, kuid neil oleva liikluse kuuleb tänu vaikusele ju kaugelt ära.
Praegu on rada inimtühi ka, seega oleks hea vankriga sõitmist katsetama hakata. Nendesamade rullimõtete tõttu oli mulle juba varakult ülioluline, et vakner oleks käsipiduriga ja kolme rattaga (ning esimene ratas manööverdav ning fikseeritav). Siis võimalik turvaliselt sõita.
Nüüd on aga Vanamees ää keerand. Jonnib ja jonnib mu mõtte vastu koos poisiga rullitada. Küll ta kardab, et sõidan kraavi (rulli rada asubki maantee suhtes kraavis...); siis, et puusse (metsaserv on meetreid eemal, igal juhul jäävad kõikvõimalikud rattad enne puid murusse pidama); siis, et kukun niisama ümber (miks ma peaks??? nõder või? ja kui kukun, siis ega ma vankrit kaasa haara...). Ühesõnaga - midagi hirmsat minuga ikka juhtub, mis tema järglast ohustab... Oijahh:)
Samas ma ei suuda meenutadagi, millal ma viimati rullidega kukkusin (palju aastaid tagasi, vast esimesel sõiduaastal korra või paar) ning eks ole tegu ju ka minu lapsega, mistõttu ohutunne kordades suurem kui üksi sõites :) Ja juba üksi sõites olen ma ettevaatlik ning kiiruse võtan üles vaid kindlapeale minnes. Ning vankriga koos ma ju kihutama ei hakka, lihtsalt väike koormus, liikumise rõõm, vaheldus niisama tuiamisele ning ehk ka pepule trenn :)
Igatahes ma lähen enivei :) Vankriga :) Ootan natukene soojemaid kraade ja siis ei pea mind enam ka hanged :)
4 kommentaari:
no ma tean ka, et sa pole ainuke ema, kes vankriga rullitab. üks mu päris lähedalt sugulane tegi sama oma lapsega. ja tallinnas!!
ja olgem ausad, ega ma pole kuulnud ka, et mõni ema oleks lapsevankriga vpuusse pannud või kraavi varisenud:)
aga tõenäosus muidugi alati jääb ja seepärast saan ma ka vanamehest omamoodi aru.
vahel on parem mitte kõigest rääkida äkki?
Minul, kes ma kunagi rullitanud pole, tekkis praegu suur tahtmine rullitada. Kujutasin elavalt ette su kergliikluse teed ja vankrit ja hoogu :) Mmmõnus :)
Vaatasin, et mina tegin eelmine aasta 15.aprill esimese uisusõidu ja kindlasti mitte hangede vahel. Meil siin lähedal vist saab Kiilis juba rullida ja Kakumäel pidavat ka ring puhas olema, aga sinna ei kisu mind enam mingi väega. Ei olnud tore see mütakas autoga!
Läheks ainult soojemaks :( Tahan ka rullida, aga külmaga mitte :/
Ehh, eks ma jääks vahele ikka, kui ka ei räägiks :) Mingi aeg siis. Ja noh, ma eelistan maid ära jagada sel teemal mida ma "võin" või "ei või". Ma täitsa suur inime juba ja ei mind keelata saa, kui miskit pähe võtan :) Ja tõepoolest, ei ole ka mina kuulnud neist varisevatest emadest :D
Aga rull on mõnus jah ning natuke peaks tõepoolest soojem olema - muidu oht endal miskine kratt naha vahele saada. Ikka ju võib nahk märjaks minna ja siis see salakaval kevadine tuul ja...
Aga läheb soojaks, juba läheb :)
Postita kommentaar