Sel sügisel on mäletatavasti olnud (sotsiaal)meedia täis pilte kärudega ja vaat et eeslirakenditega metsast väljatoodavatest seentest. Igaüks paneb omalt poolt tunnistuse korilase tublidusest ja nii need seenesed meeled ja meedia vallutasid.
Mina sel aastal seenele ei jõudnud. Ei käruga, ei korviga. Mitte ainsat seent ei käinud metsas tunnistamas, veel vähem korjamas.
Küll aga saime ka meie seenesaagi :)
Nimelt panime juulis maha kolm seenepakku, mille esimene saak pidi tulema järgmisel aastal. Kuna aga tingimused olid niivõrd soodsad, siis ükspäev aias jalutades avastasin mustsõstarde alt ülekasvanud austerservikud pakul ilulemas :)
Üllatus missugune. Teised pakud olid seenevabad.
Mõni aeg hiljem läksin juba teadlikult uudistama ja siis leidsin värskema ja noorema portsu seeni lausa kahelt pakult :) Neist pilti teha ei taibanud, enne kui Vanamees noaga kallale läks ja nende elu pannile asetamisega lõpetas.
Et siis ei jäänud päris seenevabaks meiegi :)
3 kommentaari:
Kuidas austerservik maitseb? Kannatab metsaseentega võrdlust või ei?
Ma pole seenepakust varem kuulnudki. Tõeline linnapreili, eksole?! :)
Oi, Efku, seda pead Vanamehe käest uurima, kuna mina praegu seeneseid ei näri :)
Aga eks oleneb ka metsaseenest kellega võrrelda - arvan, et neist pajud siiski intensiivsemad...
Ja Ingel, mismõttes pole kuulnud??? Jube mugavad asjad mu meelest :) Muidugi ei asenda need seenelkäiku neil, kes seda mõnuks peavad, kuid seente söömiseks annab vabadust vähemalt :)
Postita kommentaar