Kodu

Virmaliste süleluses kodumaja

Peale töölenaasmist ja veidikest sisseelamist on hakanud taaskord pihta üks suurem ringitraavimine.
Et kuigi mu töö asub Hiiumaal, sõidan ma viimasel ajal iga nädal mannergu vahet. Koosolek siin, koolitus seal, muu asjatoimetus kolmandas kohas. Pilk kalendrisse näitab, et sama tempo kestab edasi ja mõni nädal tuleb vist isegi mitu sõitu teha, kui ära ei õnnestu end nihverdada.
Mis sest viriseda, ikka ju sõidetakse, eks? Mõnes muus postis kobisen, draft juba ammu valmis.

Ühtepidi tore, kuna kõik need käigud on väga informatiivsed ja popilt väljendudes "kaasavad", samuti saan kinnitust ja julgustust, teisalt jälle jääb sisulise töö tegemiseks ja korraldamiseks vähem aega.
Aga see selleks. Selline mu töine eluolu hetkel on.

Küll aga ajab mind itsitama Vanamehe virmalistekirg. Kui ma kodus, siis saab oma pildistamistiirudel käia, kui mul aga mannergulkäigud koos ööbimisega (mida kahjuks ka tuleb ette), siis ta ju poiste magama minnes kodust välja ei saa. Aga mida teha, kui Aurora Borealis kutsuvalt silma pilgutab? Läheb siis Vanamees sauna juurde ja pildistab põhjakaare suunas  kasvõi kodumaja embavaid virmalisi :) Et midagigi, eksole :D

See pilt siis eilsest õhtust, kui mina Tallinnas hotellis vedelesin ja tema poisinaasklid magama oli saanud. Kuna see pilt mulle meie majakesest aga väga meeldib, panen siia ka üles. Natuke näha, et metsa ka ümber. Kuigi tegelikult sealt suunast võtsime suuuuuure hunniku metsa-võsa maha ja algsega võrreldes ikka väga hõre.

Ahjaa, kuulame siin hämmastusega uudiseid lumekihi paksusest - kus 21cm, kus 27.... Tallinna-vahet sõites vaatan hämmastusega valgeid väljasid...
Misasi see lumi on? Meil pole seda ikka juba väga ammu :D Meil pajutibud väljas ja tuppa toodud eksemplarid juba kollase karvagi maha ajanud.

Meie "maja metsa sees".