teisipäev, november 18, 2008

Urisen ja pritsin tatti


Ei, ma ikka pean püüdma bussiga tööl käia.

Vahepeal käisin pea iga päev bussiga. Tüütu koht on ümberistumine, kuid muidu igati mõnus. Inimesi kah minu suunas vähe sõitmas ja seega ei pea oma privaatvälja tungimist pelgama.

Nägu naerul, nagu natuke kohtlane. Kuidagi rahulik ja õnnelik olin hommikuti ja tööle jõudes olin täis energiat ja positiivsust.

Vahepeal tuleb aga autoga minna, kui päeva peal kuskil asjatamist või pärast tööd teada, et bussidega liiga tüütu/ajakulukas vajalikku sihtkohta seigelda.

Ja erinevus on üüratu! Närvitsen nagu hullumajast põgenenu ja vannun nagu tüürimees. No ma kohe ei talu meie liikluskultuuri, noh! Ajukääbikuid on nii massiliselt tekkinud, et on kuri kahtlus, et neil on kusagil pesa.
Täna hommikul (olen siiani veel tige) näiteks avastasin, et Põhja pst Rimi juures (mu igahommikune marsruut autoga tulles), kus tee läheb selgelt kaheks - parem rada keerab kesklinna ning vasak suundub mööda Soo'd Kalamajja - sõidab terve rivi idioote mööda vasakut rida pidevjoontega lausa triibutatud kolmnurgani ja sealt siis pressitakse peale (kuna seal edasi tee läheb omakorda kaheks). Ehk siis need, kes ausalt rivis oodanud, ei saagi valida vasakpoolset rida. Kolmnurgalt tulijad peavad seda oma pärusmaaks.
Lisaks eluga riskivad jalakäijad, kellele see kolmnurk kahe sebra vahel ellujäämisoaasiks mõeldud on.

Mina valisin muidugi reegleid järgides pööret sooritades vasaku rea, kui mulle täiega vajus peale mingi erikole väikebussi ront. Kari jorsse sees. Ju kukuvad viiplema, et mida ma trügin kui nemad keerata tahavad. Oi krt kus ma vihastasin. Reeglina puhisen omaette, kuid seekord oli nii siiber, et andsin neile põhjalikult signaali (et kõik märkaks millised jobud nad on seal pidevjoontega kolmnurgal ukerdades ja mulle külge pressides) ja viiplesin neid idioodimärkidega kostitades nii põhjalikult, et isegi nende põhku täis koludesse pidi see jõudma. P-sse küll, mulle ei ronita niimoodi jõuga peale!

Kui nägid, et küünitan nende numbrit vaatama ja telefoni haarasin, siis kukuti vabandama ja anti mulle ruum liikumiseks. Saa aru, jorss, mind ei huvita su vabandus, mind huvitab, et kõik liikleksid üksteist austavalt. Sul ei ole kiirem või hädavajalikum kui teistel. Kui kõik käituksid nii nagu eeskiri ette näeb, oleks liiklus palju sujuvam.

Pärast venisime tükk aega kõrvalridades ummikus, kuid rohkem mulle otsa vaadata ei juletud. Hoiti pigem väikest vahet, et aknad kõrvuti ei satuks. Eks mu silmad pildusid võitlusvalmilt tuld ka ja käsi oli enam kui valmis veelkord näitama, mida ma nende olemusest arvan.

Üleüldse on liiklus tipptundidel nii idiootlik ja liiga paljud arvavad, et neil on õigus valest kohast peale pressida, et minu närv ei pea vastu. Ja kui rohkem aega, siis kavatsen ka edasi bussiga liigelda. Rahu hinges on liiga suur väärtus. Lisaks värske õhk:)

Kusjuures, ma olen sel aastal see möku, kellel pole veel talverehvid all. Ja näiteks eile õhtul oli õrnalt libe. Nii ma siis igaks juhuks hoidsin auto, max paari pikkust vahet, kui hoog suurem oli. Ja sellega teenisin ära mingi Audi-maasturi-mehe pahameele. Oi kuidas ronis selga. See ajas mind pigem irvitama, kuna ega ma tema tõttu ei kavatsenudki riskida pidurdamisel libisemisse sattumisega. Aga temalt oleks küll tahtnud küsida, et kas tal piinlik pole nii avalikult näidata, et nälgas hoitakse ja seetõttu on sunnitud võhivõõrale selga ronima? Kahju et võimalust ei avanenud, peenisepikendus oli tal igatahes muljetavaldav. Sellise pikendusega võiks asjast ju ka tolku olla ja nälga ei peaks olema...

9 kommentaari:

JÄÄRAPLIKA: ütles ...

Mõnikord ma nutan õhtul üksi patja, et mul enam autot pole. Teisest küljest jälle - närvirakke on palju rohkem alles! Just täpselt selliste juhtimite arvelt, mida siin kirjeldasid. Mul ka ikka jobuse peale läheb keema kõik sees ja ega ma eriti rahulik olla ei suuda.

+ bussiga sõit tundub viimasel ajal olevat ka ajavõit :)

Babajagaa ütles ...

autoga jälle on vabadus, jobud välja arvata, et tuled ja lähed siis kui sina tahad, mitte ei sõltu kellegist teisest. Aga perseronijate puhul on mul välja töötatud nipp - vajutan korra pidurit ootamatult, üldjuhul enamus saab sellest aru et hoiaks vahemaad, sest ees on mingi loll eit kes pidurdab heast peast:) Osadele muidugi ei aita ühest korrast, tuleb seni korrata kuni paks kaalikas lüliti tööle saab.

Syahrul ütles ...

nice pic

Anonüümne ütles ...

Eestlane on pidevalt arvanud ,et ta on tark ,intelligentne jne...kuid läbi aegade on Tallinna liikluskultuur vist kõigi rahvuste kummipeade kuubis näide! Viimati viibisin Buenos- Aireses ja uskuge 11 milj. linnas on uskumatult viisakas ja rahulik. Tallinn on närvihaigete liiklejate linn

Sipsik ütles ...

No sellepärast olengi sunnitud vahel autoga liiklema, et jõuaks teatud paikadesse.
Lihtsalt tööl ja sõpradega kohtumas käies pole probleemi - 5-7 min vahe elab täitsa hästi üle:)

Mina kusjuures olen ka seda pidurdamistaktikat proovinud ja vahel mõjub, kuid närvi ajab ikkagi.

Ja tõepoolest - ei ole minagi mitte kusagil mujal sellist hullumaja näinud kui Tallinnas. Ja enamus linnadest on Tallinnast suuremad ja liiklusrohkemad - ometigi saavad kõik normaalselt liigeldud. Miks siis meil selline nõmetsemine toimub?

Marjakas ütles ...

Kirjutasin sellest närvitsemisest just Autolehte loo. Kui mahti, mine osta täna, sest homme ilmub juba uus. Ma sain lugu tehes kõvasti naerda ja lugejatele on ka meeldinud :) Artikkel räägib vägivallast Tallinna liikluses.

Eve Piibeleht ütles ...

Just selliste jobukakkude pärast ostsin eelmisel nädalal Inglismaalt tagaaknale kaks hoiatuskleepsu. Üks teatab lakooniliselt, et "BACK Off" ja teine annab lisaks teada, et "Beware, bitch on the board". Kahju, et ükski eesti kleepsufirma millegi sarnasega esile pole tulnud. Hommikul maanteel oli juba rahulikum, keegi ei kippunud tagumises kaitserauas sõitma...

Sipsik ütles ...

No pagan, tänast Autolehte ostma ei jõudnudki! Loodan, et kodusaarel ehk olemas või siis ilmub veebilehelgi.

Kusjuures eestikeelsete siltide tellimist olen siiralt kaalunud. Babajagaa blogis oli isegi üleskutse lausete saatmiseks. Seni ei ole veel pealehakkamist olnud uurida, et kes teeks, kas teeks ja millisest kogusest alates teeks. Kui veel tigetsen, siis millalgi tõenäoliselt selle ka välja uurin. Või kui keegi uurib/on uurinud, andke julgelt teada!

Babajagaa ütles ...

mul sõbral on türkifirma, et kui rohkem vaba aega saan siis võin uurida.