Päevikule toitu - pühadejärgne nädal

Peale pühi algas uus arginädal. Taaskord varakult täis buukitud, nagu need viimasel ajal ikka kipuvad olema.
.
Esmaspäeval jälle filmiõhtu R-iga. Seekord oli isu jabura komöödia järele, kuna elu on hetkel kõigil piisavalt tõsine ja murettekitav emotsioone raputavate filmide vaatamiseks. Krabasime riiulilt esimese senivaatamata filmi, milleks osutus „Abielu Vegase moodi“ (What Happens in Vegas). Treiler nähtav siit.
Ütleme nii, et suhteliselt jabur ja etteaimatav film, kuid hetkel just seda tarvis oligi.
.
Seevastu möödunudnädalane meie filmiõhtu film läks mulle väga hinge. „Kaitseingel“ (The Guardian). Jällegi tutvustav treiler nähtav siin.
Ma olen täiesti jõuetu merestseenide ees. Mäed ja kõrgus mõjuvad samuti nõrgestavalt, kuid merega on mingi oma suhe. Eriti paneb südame sees paisuma ja hinge aukartusest värisema tormine, ma mõtlen ikka tõeliselt tormine meri. Looduse stiihia keskel rannal seista ja mere jõudu tunnetada…. Sellest võimsamat tunnet ma ei tea.
Nimetatud filmis neid stseene jagus. Ning minul klomp kurgus ja silmad punnis peas.
.
Selle filmiga tekib lootus, et äkki saab millalgi ka Ashton Kutcherist mees. Seal oli veel üsna poisike, kuid midagi nagu hakkaks juba lubama. Üldiselt ta mulle näitlejana ei meeldi – liiga kiledahäälselt lärmakas ja lakutult poisilik. Ei suuda temas veel meest näha. Aga jah, mingi arengulootus paistab olevat:)
Samamoodi ei olnud varem minu jaoks seeditav nt Leonardo di Caprio. Põhjused samad. Kui aga vaadata tema viimaste aastate filme, siis müts maha poisi ees. Tõsiselt kõva areng on toimunud ja varasem tema filmide vältimine on asendunud tema osalusega filmide kõhklematu valimisega.


Edasi saabus teisipäev ning järjekordne kohtumine V-ga, kellel oli „kohustus“ mulle miskit heastada, mistõttu tema küsimusele, et kuhu läheme, vastasin kõhklematult, et minu lemmikrestorani. Controventoga siis tegu - pastasõltlasena armastan sealseid pastasid. Õnneks ka talle endale meeldib seal.Peale pugimist tuli saatanast idee minna vesipiipu popsutama. Uuel tänaval oli miskine säärane koht silma hakanud ja seadsime sammud sinnapoole.
Võehh, ma ei mäletanudki enam suitsuhaisus istumist! Tohutult hea ikka, et pubides-baarides-klubides jne ei tohi enam suvaliselt suitsetada. Seda, mis lõhna eritasid mu juuksed ja riided peale nimetatud paiga külastamist, on öka isegi kirjeldada. Kõik keset ööd kohe pessu ja kiiresti!
Mingil põhjusel oli meil mõlemil järgmisel päeval paras hõrendus kallal. Kuna meil ükski jook ega toit sel korral ei kattunud, pidi see olema vesipiibust.
Enam ei taha niipea, ausalt! V oma koduse vesipiibu viskas lausa minema… Natuke kahju, kuna oli mingisugune harjumus seda seal popsutada vahel, kuid samas ikkagi tark mõte.

Kolmapäeva õhtuks oli planeeritud Ardo Reinsalu (HAL Koolitus) Ajajuhtimise koolitus. Ardo on alati tohutult karismaatiline esineja, kellega aeg lendab linnutiivul ja juba ongi kahju, et „oih, otsa sai“.
Äärmiselt huvitav oli. Ja hariv. Loomulikult me teame enamus neidsamu fakte, kuid teostamine kipub ununema ja vahel on nippide tervikuks sidumisega raskusi. Sai kasulikke näpunäiteid ja juba järgmisel päeval alustasin rakendamist:)

Neljapäeva õhtu kulus reisimuljeid kuulates ja unistades:) Saime kokku oma koja senaatoriga, kes igal aastal teeb ühe kuuajalise reisi mõnda eksootilisse paika, kus siis mitte ei puhata/peesitata vaid avastatakse loodust ja kohalikku elu-olu. Sel korral vaatasime reisifilmi ning kuulasime muljeid Madagaskari kohta. Küsimusi jätkus kohe kauemaks ja ma nüüd tahaks Madagaskarile, jah, palun:)
.

Reede oli koolipäev. Õhtuks olime E-ga kokku leppinud, et tuleb mulle külla. Kell 8.16 E helistab: „Kle, ma ikka ei tule sulle täna külla. Ma lähen sünnitama“. Einohjah! Kell 12.35 oli juba piiga käes, haiglasse jõuti nii kella 11 ajal. Kiirsünnitus missugune!
Aga pisipiiga on jube armas:)
Huvitav, mis toimub? Lähikonnas sündis veebruaris üks pliks, märtsis üks pliks ja nüüd aprillis kah üks pliks. Samas ümberringi pidavat statistika järgi hetkel just poisse palju sündima. Meil plikade buum:)
.
Arginädalaga sai nüüd ühele poole;)