laupäev, november 21, 2009

Naabrinaisest rullideni

Naabriproua on mul huvitav. Ühistu esinaine ja hirmus aktivist.
Kui kolisin, käis ikka suhtlemas. Oma abikaasa tõi kah mulle ülevaatusele.
Kolimise ajal oli mul autos vennalapse turvahäll. Ruumi tekitamiseks tassisin selle tuppa, mispeale naabriproua rõõmustas: „Oi, meile tuleb pisike beebi!“ ..... Meile?
Kui mulle suitsuandurit tooma tuli ja korterist kaks meesolendit leidis, järgnes teine rõkatus: „Oi, kassanäe, mees kah meil majas!“ Ilmselgelt püüdes välja nuputada kumb minu jagu on ehk siis kumb üle on („meie“ soovime vist oma vana mudelit uuema väljalaske vastu vahetada).
Peilinud välja, et täitsa turul tüdrukuga tegu, järgnes uus mõttevälgatus: „Oi, aga mul poiss ka vallaline, elab siin paar korrust allpool. Peaks teid kokku viima!“
Limiit sai täis ja nüüdsest üritan kära tekitamata koju imbuda, et mitte end ettevaatamatusest altari eest leida...
A. sünnipäeva tähistasime vahepeal. Tüdrukutega. Otsustasime teha selle stiilis „ühine toiduvalmistamine“. Mõtlesime välja menüü, ostsime vajamineva ning hakkasime pihta. Protsessi kestel selgus rõõmustav uudis, et kaks külalist lapseootel. Sujuvalt läks jutt rasedusteemadele, lastele ja seagripile ning toiduvalmistamine muutus vähemoluliseks. Nonii. Kuna mina olin seltskonnast ainus, kes ei ole ema või suun-tu-bii-mama, küll aga suuremat sorti söödik, ei pidanud ma teemadega kuidagi sammu. Natuke targutasin ka, kuid kuna seagripp ka mind ei morjenda, siis suundusin peagi endale omasemasse keskkonda - pliidi ja lõikelaudade manu. Ja kui siis liitus meiega eriliselt särav venelanna, kes terve õhtu kirjeldas (ja näitas mingist suhtlusportaalist) mehi, kes temast kõik vaimustuvad, sukeldusin mina aina sügavamale panni kohale. Kuna mul ei ole horde, kes minust vaimustuksid, siis kaasa rääkida es osanud ning vaikse järjekindlusega valmisid hoopis meie road.
Kui lapsed sünnitatud ja mehed vaadatud, oli ka söögipoolis valmis ning suutsime ülekjäänukesi jutu kõigile sobivamatele teemadele viia.
Mis pani taas hämmastuma, kuivõrd suure energiaväljaga on mõned inimesed... Järgmisel päeval helistas servast natuke häiritud sünnipäevalaps ja pillas mokaotsast, et tal tekkinud kange tahtmine vahele segada ja öelda, et halloo, kas mina sünnipäevalapsena kah sõna sekka saan öelda või räägimegi ainult neist võõrastest meestest... Nunuh:)

Ühe alamõõdulise mehe tähelepanu ma siiski ära teenisin. Nimelt oli üks külalistest 3-aastane poisike, kellega võrdväärsena ma end suhtlemises tundsin ning seetõttu tähelepanu osaliseks sain. Aga tema on alles nii väike, et tuleb vette tagasi lasta.
Vahepeal tõusis poisike lausa diivani käetoele püsti ja esitas meile just mulle silma vaadates kaks laulu:D Mulle pole kunagi varem silma sisse vaadates lauldud... Kunagi akna taga lauldi aga siis ma ei näinud silmi.
Igatahes romanss jätkus, kuna lahkudes haaras poisike mul käest ja nii ei jäänud tema emal muud üle kui kesklinna elanikuna mind Viimsisse ära sõidutada:)
Viimane nädal+ olen miskise viirusega maadelnud. Nagu paljud ümberringi. Seagripp, ütlete? Noh, seale ikka seagripp, kuidas siis muidu:) Aga tõsiselt rääkides, siis ei oska ma isegi mingit siga karta. Iga köha peale paanikasse kah ei satu, pigem venitan oma rögarulli edasi.
Esialgu olin puhta rõõmus oma uue hääle üle. Tavaline porgandipiiks oli asendunud seksika madala tämbriga, mis enamasti küll jätkus vähemseksikate rögisemispuhangutega. Nüüdseks on seksikus kadunud, rull aga jäänud.

Vahepeal vedasin end Jääraplika käsul msnni. Ta ka kodus haige ja nii oli tavaline, kui meie vestlustesse said pikitud järgmised read:
Sipsik says: „Mul kassid hüppavad, kui üle pika aja esimese köhatuse teen – see tuleb hullu pauguga“
JP says: „Mul ka. Ma ise hüppan pmst. Eile oleks äärepealt otsad andnud selle köha kätte. Sõna otseses mõttes köhi hing seest välja“
Sipsik says: „Mhmhh, pärast esimest pauku tuleb selline rõve küürakil kõõksumine, kus okserefleksiga võideldes rögarulli venitad, endal silmad märjad“
JP says: „Oot korra, ma veits lähen rögistan“
Naiste jutt, eksole:D
Aga olukord on juba parem, seega lähme aga eluga edasi, kui siga vahepeal lõikuspeole ei tule:)
Nagu ütles Contra „Erisaates“: „See on sigade kättemaks inimkonnale“.

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

*äratundmisrõõmust irevil häälega* ma tean, mida te tunnete... (@rögharullindus)

Sipsik ütles ...

Ma ei hakka vaidlema ka:)
Elagu põssad!

Helina A. ütles ...

Ma ei tea kas see oli seagripp, linnugripp, hullulehmatõbi või mingi muu taud, aga üle kuu ma sellega võitlesin. Veeretasin kordamööda rögarulli ja tatiklimpi oma põskkoobastes. Vahepeal käisin peaaegu mandlid peos.
Arst ainult vaatas kurva pilguga ja ütles, et apteegis rohtusid küll, millega ennast ravida.
Ellu jäin!

JÄÄRAPLIKA: ütles ...

Klge minge ära, naerma tohi ajada, siis tuleb jälle köhahoog peale ju :D :D :D

mama de montagne ütles ...

Soovin teile siitpoolt head paranemist :)
Vähemalt on sul 2 armsat sooja tegelast, kelle pehmet karva vastu enda põske silitada :):):)

Sipsik ütles ...

Ma siin ka just ükspäev mõtlesin, et tea kas see sigade gripp mind ikka tahaks. Ei tahtnud mind kanagripp, ei võtnud mind hullud lehmad ja misse siga siis ikka niipalju neist nutikam on.
Aga üle kuu aja maadelda on ikka loll lugu küll:( Loodetavasti sul nüüd eluvaim siiski tagasi, Helina. Ja me siin püüame sinust mitte eeskuju võtta:)

Sina, JP, ära virise! Naer on tervis! Sinu sõõrikud ei ole, naer aga on! (loe siit nüüd pikka viha välja:D)

Aga nende karvaste sõpradega on üldiselt tore küll, jah:) Ei kurda. Kordamööda poevad mulle kaissu, kui pikali olen. Selili olles lamavad rinnale (haige koht ju) ja kui külili olen, keeravad end mõnusalt kõhu juurde kerra...
Põsed püüan eemale hoida, karvane eksemplar kipub alati, kui telefoniga räägin, oma nägu mulle suhu toppima - ikka jõuga põsk vastu põske nagu itaallane ja nii ma kõnede vahepeal karvu sülitada puristan:) Ei tea kust ta selle lolli kombe külge on saand...

Helina A. ütles ...

Minu karvane don Juan teeb kuskil (kastreeritud) mehetegusid oma vennaga. Muidu ikka tuleb õhtul koju, et ööseks kaissu keerata. Täna siis teised lood..

Mis minu tervisesse puutub, siis tänaseks päevaks on mind sead oma puurist välja lasknud. Kärssa ei kasvanud, sain vist õigel ajal jaole :))
Liiga palju on viimase kolme kuu jooksul haige oldud. Aitab!!! Rohkem ei tahaaaaaaaaaaa..

soodoma ja gomorra ütles ...

mulle tuleb selle naabripoisi jutuga, kes paar korrust allpool sind ootab, meelde Pöial -Liisi. Vaata, et sa lahtise aknaga ei maga:)

Sipsik ütles ...

Eiei, kolm kuud haige olla on ikka ilmselge liialdus... Järeldus - kõik need kanad, lehmad ja sead on sulle kambaka teinud. Peab vist taimetoitlaseks hakkama...

Aga vot lahtise akna jätan siis esialgu meelde:) Õnneks praegu jahe ka selleks ja kui soojad ilmad tulevad, on ehk naabripoisil naisevajadus kadunud:)

Kapten Trumm ütles ...

Tunnen kaasa kuna tean mida läbi elate. Samas pean tunnistama, et meil said siin kõik sead koos oma gripiga eilses 43 kraadises kuumalaines otsa.
Päikest :)

Sipsik ütles ...

Püha taevas!
See juba nagu leige saun ju:)