Jap, suutsin üle 20a piima põhja kõrvetada... Ja nüüd üks mu lemmikpottidest on pruuni koorikuga. Leota palju tahad - ära ei tule. Kas on keegi, kes teab kedagi, kes teab mõnda nippi? Pott on siuke puutetundlik kah veel ehk siis seest selle musta värvi kattega, mida iga asjaga kraapima ei lähe...Ei taha potti minema visata, noh!
Ma ei ole just suur kommisõber ehk siis poes ei tule mulle kunagi meelde, et võiks kommi osta. Küll aga naudin ma isetehtud komme:) Misiganes variandis siis. Eks sellega ole nii, et miskise retsepti võtad põhjaks ja siis leiutad vastavalt maitsele juurde... Ja neid võin ma koguni paar-kolm tükki päevas ka ise ära süüa ja puha:) Ikka kuidagi teine mekk asjal juures...
Viimased said siuksed:
Aga tegelikult on tänase sissekande peamiseks põhjuseks soov jagada minu sõbranna A vägitükki kohtingumaastikul.
Vähe sellest, et ta satub vahel ikka tõsiselt koomiliste tegelaste otsa, sai ta mõni aeg tagasi ka ise tõelise šedöövriga hakkama. Küsisin ilusasti luba seika teiega jagada ja jagamisele ta nüüd tuleb:D
Käis siis kohtingul tüübiga, kes tundus igati viks ja viisakas ja jutustavad... Jõuavad järjega koduloomadeni ja kuidagi läheb jutt kassidele. A veel mainib mind, et mul kaks kassi ja kuna isased, siis kaklevad omavahel jmt.Selle peale vastab kohtingukaaslane, et tal pole kasse vajagi, tal kaks koerpoissi. A veel mõtleb, et imelik, oma koeri nii kutsuda... Aga noh, see selge, et isased. Kuna A enda koer just mõni aeg tagasi 14-aastasena suri, siis uurib edasi, et kui vanad. 13 ja 6. A siis omas sõiduvees arutleb edasi, et ju nad siis ikka veidi kaklevad ka omavahel (noogutus) ja see 13-aastane on juba ikka väga vana, tal hakkavad hambad lagunema ja varsti võib ära ka surra... Kohtingukaaslasel silmad hämmastusest punnis..... Tuli välja, et tüüp oma poegadest rääkis:D:D:D
Selles valguses võib tõepoolest silmi punnitama ajada, kui tips üle laua seletab, kuidas tollele 13-aastasel juba hambad lagunevad ja kaugel see surmgi enam on:D
Aga no ega ei vii ju otsi kokku, kui hetk tagasi on räägitud koduloomadest... Inimlik viga mu meelest:D
Mina igatahes seda ette kujutades naersin omal pisarad jooksma:)
12 kommentaari:
Noh, pole hullu midagi... Saad poti kuidagi puhtaks vbla. Mõtle kui hea, et Sa kajakasuppi ei keetnud... Sellega oleks 2 potti õhtal.
Ahhhh?
Mitte essugi ei saa aru....
Hmmm... Kummaline. Meile juba esimeses klassis õpetatakse Hiius, kuidas Saarlased suure näljaga kajakast suppi keetsid. Retsept siis selline:
1 suur merikajakas, kalakajakas, hõbekajakas või 2 naerukajakat või 2 tõmmukajakat.
6 suurt sibulat.
5 liitrit vett.
peotäis soola.
Sidrunilõik.
Basiilikat paar värsket lehte.
Peterselli pihutäis.
0,5 liitrit Saaremaist linnakseölut.
Paar lehte loorberit.
Panna kõik korraga potti. Kajakat pole vaja ei rappida ega kitkuda.
Keeta 4 tundi, siis valada leem pealt ära, tõsta kogu sisu uude potti ja panna uus vesi. Ja pisut soola ka juurde. Keeta veel 4 tundi. Seejärel ettevaatlikult segada ja siis võtta pajakindad ning visata kenasti kõik minema, kaasa arvatud mõlemad potid, sest neid enam puhtaks ei saa ja kajakas süüa ei sünni. :) Täna siis jumalat, et oli vaid piimasupp ja vaid üks pott õhtupoole teel :)
Nädsa, jälle mingi iidlaste hambateritus...
Paistab, et iidlased on lõunatuulte ajal tolle äravisatava leemeveega krae vahele saanud, et nüüd hoolega suud pruugivad...
Polnud asi nii hull... lihtsalt see kajakakeetmise hais oli jube vänge ja tuli tuulega jah... :))
Ja tuleb vahel siiani... Saarlased ka ei õpi... :P
Heips!
Mina kui kogenud piima poti põhja kõrvetaja (sest alati samal ajal ju veel midagi teha)kasutan sellist varianti, et pisut vett põhja ja raputa soola ka sinna, no ikka südamega. Lase keema, see peaks, aga ei pruugi seda kihti lahti leotama :). Ja kui see ei aita, siis kannatlikkus lihtsalt leotamisel.
Muide, meie kohtumine oli super, peame seda varsti jälle kordama!!
Kallistan, Piret
sinu pealkirjad on ka nagu Õhtulehel. Ostad ja ootad sentsatsiooni, aga saad petta!
kellegi teise kohtingu.....:)
mina kui mittehiidlane tean ka seda kajakakeetmise lugu :)
ise olen põhjakõrbenud toidu puhul kasutanud meetodit - hulganisti soola ja natuke vett ja keeta. aga peale seda olen alati ikka küürima ka pidanud..
Soola asemel olen mina soodat kasutanud. Tõhus vahend on.
Ma ikka lootsin ka, et no nüüd tuleb kohtingulugu!!! :D Aga ei oh ei :) Ootame siis jätkuvalt põnevusega ;)
Hei, ma olen ka soodaga keetmist katsetanud. Pärast hõõrumiseks jämedat soola lisanud. Aga Sinu pott vist seda ei kannata.
Keemilisemat asjadest kasutan sedasordi juhtudel GNLD Super10, see ei olevat nii hull keemia, aga lahti võtab küll :)
Nonii, raporteerin, et juba jupp aega tagasi peale nii tunniajast korduvalt vahetust leidnud soolaga pott põhjalikult läbi keedetud ja täitsa kõrbepiimavaba:D Suured tänud potipäästjatele:)
Ning jah, midagi ei saa parata, et teiste kohtingutest kirjutama pean - enda omadest ei raatsi veel:) Aga Soodoma võrdlus Õhtulehe pealkirjadega oli hea ning põjustas pikemat aega naerumugistamist:)
Piret, otse loomulikult peame me veel kohtuma! Loodetavasti enne, kui sa poolduma hakkad:D
Postita kommentaar