pühapäev, juuli 17, 2011

Kaeban meeste üle ma... Ja niisama hala ka:)

Mehed on vahel paras huumor, eksole.
Nende peale saab paljudes asjades väga kindel olla ja seda eriti siis, kui mingitel teemadel on vaja kiireid ja konkreetseid lahendusi leiutada. Vähemasti minu elu on säärastega õnnistatud.
Samas on neil mingi kummaline hajameelsus täiesti diagnoosiks. Eriti olulistes pisiasjades.
Ma ei tea, ma tunnen ennast küll nagu mingisugune kalendermärkmik...

Viimane juhus (tegelikult küll pisiasi, kuid siiski oluline pisiasi) pani taas juukseid katkuma.
Helistab oma käimistelt Vanamees, et ilge jama, emti netipulk on kadunud. Kodust eemal olles seega netis vajalikke asju toimetada ei saa ja nüüd on jama majas.
Ei tahaks kohe uut ka soetama hakata, enne püüaks ikka vana üles leida. Viimane koht, kus see kindlalt oli, on auto. Otsib auto nii läbi, kui veel võimalik. No ei ole.
Pea nädal aega mureke kuklas, kuni eile õhtul sai mul muretsemisest siiber. Läksin võtsin Vanamehe püksid ette. Kõige esimesed püksid, mille järele umbkaudu haarasin, sisaldasid oma taskus kauaotsitud netipulka.
Et millest me siin räägime?????

Üks hajameelsuse detaile on leidnud aga tee paranemisele:) Nimelt ei kannata ma kohe üldse seda, kui pesukasti topitakse sokid kas rulli, pahupidi või üldse kuidagi nii, et ma neid näppima pean. Mina tahan need otse masinasse visata. Et aga ilusasti puhtaks saaksid, peavad need olema sokiasendis, mitte suvalises känkras.
No ei jää meelde, kuigi korduvalt palun. Seepeale, nii mõni kuu tagasi, tõin paari puntras sokke arvutilauale nina ette ja ütlesin vaid: "Õppetund alga!". Irvitas ja keeras oma sokid õigetpidi. Ja sellest ajast alates, oh üllatust, on sokid pesukastis täiesti pesumasinakõlblikus ettevalmistuses:)

Muidu on aga nii, et hullumaja mitmel rindel. Mingid üliolulised asjad loovad, mingid lendavad vastu taevast ja üks jube siplemine ja genereerimine käib tulevikuunistuste tänaseks päevaks muundamise teemadel. Ei saa neist asjust hetkel rääkida, kuid niiväga tahaks, et millalgi juba oleks rääkida. Tõeliselt olulised unistused ja... Tegelikult ajab hulluks, kui leiad muudkui lahendusi ja seega lendavad lootused lakke ja siis tuleb miski, mis millegi nullib ja vaja uuesti genereerima hakata.
Et siis jah. Näis, kas tulevad korraga rohked ja üliolulised muudatused või lükkuvad need teemad mõnda muud määratud aega ootama.

5 kommentaari:

miisu ütles ...

:D Nagu minu elu... Selle vahega, et peale draamat on asjad umbes nädalake jonksus ja siis läheb vana rada pidi edasi. Kuniks mul jälle kaane pealt ära lööb.

mama de montagne ütles ...

huvitav oleks teada ka, mis need asjad siis on, millest rääkida tahaksid :)
ahjaa. soki teema. see on vist klassika? ja see, kuidas mehed asju üles ei leia, see on lausa klassikaline klassika. eriti huumor on siis, kui asi vedeleb laua peal ja mees paaniliselt otsib, et kus on? meil juhtub seda suhkrutoosi, mobiili ja deodorandi pulgaga pidevalt :)

-cinnamonmint- ütles ...

Ja muidugi võtmed ja telefon.. :)

Piret Rumm ütles ...

Einoh, ma nüüd praen omas (uudishimu) mahlas... nii tahaks üliolulistest muudatustest kuulda. :D

Sipsik ütles ...

Ohjah, eks see "kadunud" asjade otsimine ja sellest paanika tekitamine ole vist tõesti meeste klassika... Nagu ka sokiteemad, misiganes variandis:)
Aga noh, eks see tee nad omamoodi armsaks...

Aga noh, eks neist asjust saab kribada siis kui on miskit kribada... Praegu veel ei ole, kuigi hullupööra tahakse, et oleks:) Tahaks kõike eile, aja ja asjade venimisega on ju nii pagana raske leppida minusugusel kärsitul:)