Me nüüd oleme tõelised eestlased.
Need, kes oma vabad hetked kulutavad maakohaks oleval krundil mütates. Ehk siis mugavused jäävad koduseinte vahele ja ei mingit mõnusat õhtust äraolemist hea raamatu/filmi/lauamängu seltsis. Selle asemel rapsitakse füüsilist teha ja endil nii hea meel ka veel:)))
Jajaa, ma tean, et hirmsasti tuleb muretseda, et kuidas nüüd ikka edasi ja kas kõik jookseb sobivalt ja kust mis koguses finantsi õnnestub otstarbeliselt kasutada jne jne jne, kuid... hoolimata sellest, et igasugu nõmedaid takistusi jookseb erinevatest suundadest sisse, leiame kuidagimoodi alati uusi käiguteid ja oleme siiski jube rõõmsad:)
Jap, me teame, et ehitamine ja viimistlemine võtab aastaid, kuid... mis siis? Kui oleks juba homme valmis, hakkaks meil igav. Oleme juba mõlemad kord sellised, et hingamiseks vajame pidevat äkšõnit:) Lebopausidega, otse loomulikult:) Sest elu on ju nautimiseks, mitte muretsemiseks...
Igatahes on mul nüüd seljalihased endast aimu andma hakanud. Ma nimelt käisin niitmas... Vikatiga!
Kõigepealt tuli krundile rajada puude vahele tee. Nii 60m umbes. Õigemini autode/traktorite liikumislaiune puudevaba rada, kuhu hiljem tuua tee jaoks pinnasekate. Mis tähendas puude mahavõtmist ja nende alt niitmist ja ühesõnaga palju askeldamist.
Kuna mina võin küll looma moodi möllata korraliku ülekandega oksakääridega, kuid sae ja kirvega saab mu jaks varsti otsa, siis võtsin ette hoopis niitmise. Hooviala niitmise siis, kuna tee osa sai tehtud.
Oijahh! Hooviala saab olema nii umbkaudu 1000m2. Ostmise ajal oli see täis rinnuni kuni minukõrgust nõgest ja metsikut vaarikat. Selliselt, et läbi tuli end lausa murda. Ja sellest tuleb ju vabaneda.
Niidukiga (kuigi võimsaga) peale minna polnud miskit pointi. Traktorit tellida selleks ei raatsi ja trimmerit meil veel ei ole. Mistõttu haarasin kätte vikati ja asusin võitlusse. Hiljem saab niidukiga üle lasta.
Rapsisin sellega pool päeva ja pool õueala muutus läbipääsetavaks. Teine pool veel ees, tõenäoliselt täna.
Tulemuseks sain teada, et mul on olemas seljalihased ja käsi kaunistavad vikati kirglikust embamisest täitsa asjalikud sinikad.
Aga tunne on endiselt jube hea:) See oma kodu loomise rõõm ja selle tarbeks müttamine... - küll alles algusrõõm, kuid iga rõõm on teretulnud:)
Esimese asjana valmib siis abihoone. Ja üldse muide mitte hoovialale vaid teisele poole hiiglasuurt puud, kus saab olema eraldi hoovisopike. Kohe maja lähedal. Tulevikus saab see olema saun-külalistemaja, kuid esiti on vaja kohta kus tavaari hoida ja soovi korral ööbida. Elumaja ehitus algab parimal juhul tuleval kevadel, enne kindlasti mitte.
Seni aga müttame tõeliste eestlaste kombel krundi peal, kus ei ole veel mitte kui midagi:D:D:D Tõenäoliselt aga ei suuda ma vastu panna ja jään järgmisel kevadel kõikvõimalikule ehitustegevusele ette oma suvalistes kohtades olevate ajutiste peenrajuppidega, kus tingimata on vaja midagi kasvatada:D:D:D Nii kui mulla kätte saan, nii sinna mõne seemne kasvama surun ja siis olen jube õnnetu, kui see teistele tegevustele ette jääb ja hakkan tingima, et kas ei saaks ikka kuidagi maja natuke siia- või sinnapoole teha ja üleüldse:)
Aga ikkagi on jube lahe:)
7 kommentaari:
jubelahe!!!
nullist peale hakates on iga tehtud töö ka kohe näha, hiljem, kui maja püsti ja sisetööd käivad, siis kulutad kuid ja teed jube palju asju ära, aga näha mitte midagi ei ole :)
jõudu ja jaksu :)
Tänud:)
Ma ise kujutan ette, et kunagi hiljem on jube mõnus kõiki tüüdata teemadega milline-kõik-enne-oli ja siis tähendusliku ja totaka naeratusega vaadata otsa sellele ja neile, kes seda algusaega mäletavad:)
Ja sisetööd... - oo kuiväga neid juba teha tahaks:D Enne aga peab hoovile ligi pääsema ja tee rajama ja metsa vähemaks võtma jne jne jne:))) Lahe neh!
21-sajandi "Tõde ja Õigus":)
ikka toimib. olenemata aastaarvust. sest inimene oma olemuselt õnneks ei muutu. jumal tänatud!
Väga lahe!!! Hea, et on puud, mis teevad elamise ümbruse kohe mõnusaks. Meie krundikene on nn põllu peal, seega alustasime sellest, et istutasime sinna puid peale. Nüüd on esimesed puud pikemad kui mina, aga veel oleks vaja sinna juurde, sest meil on suur tükk- 6000 ruutu, seega 4500 ruutu võiks rahumeeli puid paksult täis panna. Eks paneme ka, aga mitte enne kui kunagi Eestis käimise ajal :D, mis on ehk kevadel või sügisel kui on puude istutamise aeg.
Teile aga jaksu, see on nii kihvt aeg, meil seisab alles ees :).
Oojaa, inimene tõepoolest ei muutu:) Ja... mina olen sellega täitsa rahul:)
Piret, kusjuures me just võtame metsa vähemaks:DDD Muidu suht läbimatu metsaga tegu, kus kõikvõimalik läbisegi kasvab. Krunt on veidi üle 10 000 m2 suur ja enam kui pool sellest kaetud metsaga. Seega jah, vaja teha hooldusraiet. Aga see on küll mõnus, et hooviala ümbrus on puudega piiratud ja keskelt lage, eks sellepärast see 1000+ platsike hoovialaks valitud saigi:)
Mulle meeldib "teeb ja saab" palju enam, kui "vaatab..." Vähemalt midagigi konkreetset :P
Oi kui vahva! Palju õnne teile! :)
Postita kommentaar