Ilus olemisest ja nädalavahetusest

Ma nüüd hakkan jälle ilusaks:D
Nimelt lugesin hetk tagasi Jääraplika blogi ja sain temast kui alati detailideni läbimõeldult tuunitud ehedast naisest innustust kõigiks nendeks naiseks olemise võludeks ja vaevadeks. Taaskord.
Nüüd istungi suhtkoht lihtsalt oleskledes, puhastav mask näos ja õlimask juustes. Saan seda endale lubada, kuna Vanamees on oma kakupunnide (loe: karate) trennis ja tänu mõningatele tänastele tagasilöökidele koostöös tema tohutu emotsionaalsusega võib arvata, et rabeleb ja äsab seal pikalt ja põhjalikult. Ma nimelt olen seda usku, et naine on ilus loomulikult ja pole mehe asi näha, kui palju vaeva ja koledaid rohekaid maske selleks vaja läheb. Vahel satub mõnda nägema, enamasti olen aga loomulikult ilus:D Kuigi kui päris aus olla, olen ma selles osas ikka kohutavalt laisk... Aga noh, selleks ongi olemas Jääraplikad ja Nolzikud ja vennanaised. Nemad annavad alati indu olla naine:)

Taustaks kostab vannitoast hetkel üks mu lemmikhelisid - pesumasina müdin.
Tegelikult on praegu suurepärane võimalus taaskord majajoonistega tegeleda. Oioi kui palju ma olen neid juba valmis vihtunud... Ikka natuke niipidi ja natuke naapidi ja... Erinevaid vajadusi arvestades loonud uued kavandid. Ja nüüd... nüüd teatab Vanamees, et ta ikka tahaks hoopis 1-korruselist ja suure põhjapindalaga. Mismõttes??? Mul juba 4 korda ehitatud 2-korruseline, kõiki kiikse arvestades suurte raskustega kõik ruumid loogiliselt paigutatud ja nüüd siis niimoodi... Ok, valmistasin talle ka ühe näidise 1-korruselisest, kuid siin on 3 suurt "aga" minu jaoks - 1) merevaade on alles 2. korrusel, 2) soe tõuseb üles ja 2-korruseline seega ökonoomsem, eriti minusugust metsikut soojalembi arvestades 3) 1-korruselise puhul on umbes terve hooviala maja täis, kui ma tahan sinna mahutada ka oma garderoobi ja mõnusa vannitoa. 1-korruselise puhul oleks mõistlik ju ka vaid 1 vannituba, kuid mismõttes nagu??? Ikka 2 korrust peab olema...

Kohutav kihk on osta tulpe ja nartisisse ja hüatsinte ja krookuseid ja... Ja neid siis juba maha panna... Ja siis kevadel seda ilu natuke aega imetleda ning kõik sibulad üles kaevata, kuna ega ju majata minusugune väga loogiliselt mõelda oska, kus see õigeim koht võiks olla. Ja ega ma oska seda tegelikult ka maja valmis olles - ma nimelt pean kogu aeg kõike ümber paigutama. Täiesti haige:) See nädalavahetus näiteks tõstsin ringi magamistoa mööbli ja osa kabinetist. Nüüd ahistan Vanameest, et mulle ühe riiuli ehitaks ja siis saan ka kabineti mõneks ajaks rahule jätta.
Aga jube mõnus tunne oli tegelikult raamatuid sarjade viisi riiuleisse laduda... Meil kahepeale on vägagi, ai miin vägagi arvestatav raamatukogu. Noh, tegelikult vist nagu paljudel meieaegsetel, kes telkude-arvutite asemel raamatuid neelates üles kasvasid:) Ja meie oleme mõlemad seda tüüpi, kes tõepoolest neelasid ja neelasid ja neelasid...

Kassijuttu - aina sagedamini saab meil kodus näha pilti, kus üks kassidest teist peseb. See on lihtsalt niiiiii armas, et.... Teab see, kes samuti küllaldaselt näeb. Pestakse teise pead ja turja pikalt ja põhjalikult, teine sirutab end välja ja naudiskleb. Mõne aja pärast peseja näksab pestava kõrva. Pestav ei tee väljaga. Peseja lakub hoolega ja lööb hambad turri. Ei midagi. Lakub veel, aina intensiivsemaks see pesemine muutub ja seejärel lüüakse hambad kõrri. Ja siis läheb lahti tramburai:)))

Oijahh, nad on ikka jube vahvad tegelased tegelikult. Eriti vahvad on nad loomasaateid vaadates. Istuvad teleka ette ja jälgivad linde või miskeid kutsikaid. Jälgivad, madalduvad, hiilivad... ja hüpe! Oih, ei saanudki kätte! Ja niimoodi ikka ja jälle:) Mõlemad kusjuures jahivad telekast linde ja loomi...

Möödunud nädalal me ei suutnudki oma kokkulepet täita, kuid tegime nagu Joosep Toots - vaatasime koos ära pool filmi:D Tervet ei jõudnud, noh:) Nüüd siis see nädal püüame ühe terve ka ikka ära vaadata, muidu on teineteise ees päris piinlik.

Aga vot nädalavahetust ma nautisin! Ma ei teinud mitte kui midagi! Natuke asjatamist-toimetamist käib ka mittemidagitegemise alla.
Laupäeval magasin kohe südamest. Vanamees oli eemal koolis tarkust omandamas ja mina lõin luugid lahti kell 11:21. Vot see oli tase! Veidi tundsin süümekaid, et terve ilus vaba päev maha magatud, kuid teadsin, et homne ju ka veel ees:)
Mitte kui midagi ei teinud. Absoluutselt:) Ja olin selle mittemidagitegemisega kohe väga rahul. Õhtuks keerasin ainult seaprae kokku ja see sai ka maitsev, seega võib päeva täiesti puhkuseks pidada küll:)

Ahjaa, üks tavapärase ebanormaalsuse nähe siiski ka - ma nimelt ei pea (kõigest hoolimata) päris okeiks asjaolu, et kui mees armastab kalal käia, leian mina kodust köögi kraanikausist põisadrut... Eeee.... nojah:)

Aga pühapäeval olin juba veidi endalikum - äratus 8:30 (kuna Vanamees, kes ärkab alati varem ja oli juba 7-st ülal ja regulaarselt piilumas käis kas-ma-juba-hakkan-ärkama) selle peale, et keegi küsib vaikselt "Kas sa nüüüüüüd juba tahaksid hommikukohvi?". Veidi uimerdamist, emaga telefonitsi pläkutamist ja edasi asjalik olemist. Sai krundil asjatatud ja tube ringi tõstetud ja...
Tegelikult on elu ikka üks väga ilus kingitus:)))