Möödunud nädalavahel, kui E ja M siin olid, taastasime traditsiooni ning ka täna, mil ma siin klaviatuuri klõbistan, säristab Vanamees köögis pannkookide kallal. Ta sõber oma pojaga, kes sel nädalavahel meile seltsi pakkumas, alles põõnavad. Lõhnad juba levivad :D
Aasta lõpus saab natuke puhkamist ette võetud, tunnen juba eriliselt suurt vajadust selle järele. Eile õhtul, kui ülejäänud seltskond kalal oli, nautisin mina üksinda olemist ikka kohe täiel rinnal. Pleed põlvedel end diivaninurka kerinud, lisaks aurav teetass ja raamat. Ühel hetkel tõstsin silmad, vaatasin enese ümber ringi ja sain aru, et mul ei ole hetkel VAJA mitte kui midagi teha... Saan lihtsalt olla ja nii, et miski kuklas ei kobise. Neid hetki ju vahel ikka on, kuid tahaks suuta rohkem neid märgata. Teadvustada, et seeläbi hetke nautida. See on sama, nagu kohustustevabal hommikul veel voodis lesida ja TEADA, et ma vedelen, et mul pole vaja rapsides tõusta.
Sellistel hommikutel on üks väike kiusumoment ka ikka sees. Nimelt enamasti ärkan ma üles, võtan tassi kohvi ja kerin end elutuppa raamatut lugema. Vahetevahel aga jään voodisse, keeran end näoga Vanamehe poole ja jään teda üksisilmi jõllitama. Varsti tunneb ta seda läbi une, hakkab siplema ja mõne aja pärast avab luugid. Ja siis vaatan mina silmade särades talle otsa ja teatan: "Mul on igav!" Nagu väike laps, ma tean, kuid nii vahva on ju vahel kiusata:) Siis on ta sunnitud ärkama, et mulle tähelepanu pöörata. Lahe, mis :D?
Hommikupostituse lõpuks kaks väljaütlemist 3,5-se vennatütre suust.
Ükspäev mässab oma patsilise nukuga ja küsib emalt: "Emme, kas Nupsi juukseid saab ka Timosenkosse panna?" Uskumatu ikka see lapse mälu ja seostamisvõime:D Viimasel ajal on tõepoolest taas too viljavihk-patsidega naisterahvas erinevates meediaväljaannetes figureerinud:)
Teine lugu pärineb septembrikuiselt Saares-viibimiselt. Tõusen hommikul üles ja ühinen allkorrusel ärganud naisperega. Preili tuleb ligi ja eputab vanaema kaelaehtega. Märkan kohe ja imetlen. Veidi aja pärast ärkab esimese meespereliikmena Vanamees, tuleb alla, vaatab kekutavat preilit ja ei sõnagi ehte kohta. Selle peale teatab neiu: "Mehed on pimedaks ehitatud naiste ehete suhtes!" :D:D:D Kas saab tal rohkem õigus olla :D Vähemalt hea, et juba praegu asjast aru saab, vanemas eas pettumustunnet vähem:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar