2008 Pirita rannas
Oi pekki kuidas ma igatsen soojadel suvepäevadel klaasikese kerge ja jaheda veini järele... Kui talvel hindan pigem kuiva ja tummist punast, siis kuumavas suves tahaks (ikka võimalikult kuiva, muidugi) roosat või valget. Miks mitte gaseeritud veega segatuna või jääkuubikutega või külmutatud maasikatega jääkuubikute asemel. Päikese käes siis. Õhtusel ajal oleks selline tarbimine hea kraami solkimine.
Aga jah, "alkohoolik" siin uneleb niisama :)
Tegelikult tea kas ma ikka jookski. Ma selliseks kanapeaks muutunud, et ei mäleta enam järgmisel hetkel eelmise mõtte lõppugi. Ega seda, mida ma nüüd just tegema hakkasin. Ilmselgelt sünnitasin ma oma aju ära, nagu see sageli juhtub. Kellel lihtsalt kuidas väljendub - mõni peab ennast ja oma järeltulijat sääraseks maailmanabaks, et ülejäänud rahvas hoidku kahte lehte, kui suvatsetakse liikuda (eriti teravalt meenuvad Pirita rattateel liikuvad kärutajad, kes kohe üldse teiste olemasoluga arvestada ei oska), teine annab ära oma lokid, ripsmed ja mälu takkapihta.
Üheks heaks näiteks unustamisest on jäätis. Ok, see ununes küll ka varem ära, kuid siiski. Sest tegelikult mulle ju jäätis maitseb. Söön seda hea meelega, kui meenub (loe: keegi kaussi valmis tõstab ja nina ette asetab).
Ka praegu vedeleb meil sügavkülmas 5-liitrine jäätisevann. Vist juba paar-kolm kuud. Avamata kujul...
Vahel mõtleme, et võiks ju süüa, kuid siis unub jälle ja nii ta seal seisab... Naerame, et ootame Last suvepuhkusele, siis hävineb see vann ainsa päevaga :D
Aga jah, meie oleme sellised hullud magusasöödikud...
Teine asi on šokolaad. Hea asi, kaheldamatult. Maitseb ja puha. Juhtub isegi, et tekib isu ja ostan ja söön ära.
Muidu aga seisavad varud sahvris. Mhmhh. Seal nad seisavad ja sinna nad ununevad. Ja oi kui tore on vahel neid sealt siis avastada :) Oleks siis, et kuskil peidus - ei, täiesti nähtaval kohal. Siruta käsi ja võta. Aga käsi võtab ikka pigem teiselt riiulilt sibulat-tomatit-paprikat-baklažaani vmt.
Meil ju ühed šveitslastest koostööpartnerid, kes muudkui hea ja paremaga varustavad. Ei saa aru, miks nad muudkui kõike tassivad. Vanamehele tuuakse iga natukese aja tagant mõned uued veinid ja juustusid, mulle šokolaadi. Päris keeruline on neid koguseid püüda ära süüa, kui aus olla :) Aga samas on ikka mõnus ka, kui tead, et ilma poodi minemata (ja poes kohapeal mulle šokolaadi olemasolu ju ei meenu) on võimalik väike magusaamps teha. Ega ma üle paari tüki korraga süüa suudagi, liiga palju magusat (andke mulle liha ja kamarat, eksole :D), kuid vahel on nii hea ampsata.
Et siis jah. Selle jutu peale siin mõtlesin, et läheks võtaks jäätist. Kööki jõudes läksin kergema vastupanu teed ja haarasin hoopis tüki halvaad :) Jäätis on ikka veel avamata :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar