Seda meelt olles küpsetasin täna kont-hambusse võiküpsiseid (pildil). Mooniseemnetega. Viimane näeb välja kui kärbsesitt. Algul küpsistel, pärast keset laia naeratust hammastel.
Et siis võiküpsis ja rannavorm? Ütleme nii, et ma pole kunagi kõige tugevam ujuja olnud, kuid samas alati imetlenud neid perfektselt ümaraid päikeses siravaid siledast klaasist vanakooli poisid, mis meres hulbivad ja iga ilmaga pinnal püsivad. Ja kuna ümmargune on teatavasti üks täiuslikumaid vorme, siis olengi varsti poi sarnane ja hulbin ilusti pinnal :) Kas pole mitte hea plaan :)
Söömine on üldse meie peres veider teema.
Kui Vanamees (kes on põhiline kokkaja, mina sekundeerin vahel küpsetistega) on ära, saan mina, rind kummis ees, kööki marssida ja teha endale täpselt seda mida tahan. Või okei, pigem leiutan miskit kappides ja sahvris leiduvast kokku, ise oma loovuse üle hirmus uhke olles. Enamasti on need toidud siis kerged ja värsked (reeglina ka puuksukütuseks, kuid kelle asi?) ehk sellised, mida Vanamehega koos sageli teha ei saa. Tal jäävat lihtsalt kõht tühjaks. Või siis hakkab ta kohe-kohe nälga surema, kui ma omas meeldivalt rahulikus tempos köögis toimetan. Seega siis toimetangi omanuhti siis, kui teda pole silmapiiril oma "soovitamistega" mind närvi ajamas :D
Lihaga ime tegemine ja muu toitev jäägu Vanamehe ampluaaks. Ma söön ikka rõõmuga :) Poi vorm pole ju veel käes...
Aga kuna Väikemehel nüüd juba kaks kiksut suus, on poisinaaskel lisatoidul. Sügisel püreestasin käsi üle oma aina paisuva kõhu ubides hoolega kõrvitsat, et see sügavkülmakottides säilitada ja tulevasele ilmakodanikule oma aia (ok, Saare-kodu aia) kraami pakkuda.
Võtan siis kotikese sulama ja asun Väikemehele portsu välja valama. Karvik-kass käib ja hõõrub mööda sääri ja muudkui ringutab end üles tööpinna poole. Niimoodi ta käib ja nurub pea alati, kui köögis miskit toimetada. Oleme talle korduvalt hakitud sibulat kausikesse pannud, ise parastades, et "No näed, Vidrik, sa ju ei söö seda". Aga ega ta õpi. Igaks juhuks tasub ikka nuruda, ehk antakse miskit head. Kui ei küsi, siis ei näkka ka ju, eks. Ja alati on võimalus nt sibulate juurest solvunult ja saba püsti minema jalutada. "Proovima peab", on Vidriku moto.
Seekord samuti ringutab ja kuriseb. Pean tüdinud häälel lausuma: "Vidrik, sa EI SÖÖ kõrvitsat, ära nuru!"? Ilmselgelt mitu korda, kuna ta ei lõpeta. Kiusuks valan talle kausikesse korraliku portsu kõrvitsapüreed ja topin nina alla. Karvik vaatab, nuusutab... ja pistab pintslisse. ??? Kass, kes sööb kõrvitsat? Olge normaalsed!
Räägin lugu hiljem Vanamehele ja justkui demonstreerimiseks valan kassile uue kausitäie. Ja see sõgedake luristab ka selle kausitäie keresse.
Ei ole me siin keegi normaalsed...
Täna aga sai selgeks, mida arvab Vanamees minu emaks olemise võimest.
Öeldakse ju, et unenägudes peegeldub meie sisemaailm.
Nimelt läksid mu poisid koos lõunatudule. Vanamees läks sujuvalt edasi kusagile suurde-võimsasse veekeskusesse, kus liurajad olid eriti ekstreemsed kärestikulised jõed. Mina ja Väikemees olime kaasas. Mina muidugi olin ülimalt vaimustuses ja kihutasin tuubidega kiirevoolulistel jõgedel. Ja mul oli tarvis kindlasti seda kõike teha koos Väikemehega. Väikemees oli sama vana kui praegu, 4,5-kuune ning tema oli kummist tuubile kinnitatud turvahälliga. Mul oli vaja temaga tingimata minna kõige karmimale rajale (lapsele elamust pakkuma) ja otse loomulikult alla jõudes käisime me ümber. Püsti saades oli turvahäll koos Väikemehega plehku pistnud. Vanamees paanikas, kuigi sisimas teadis, et need turvahällid ei upu ja vupsavad pinnale (???) ja alati õigetpidi, kuid millegipärast pole kusagil näga turvahälliga vupsavat poja. Kosk mühiseb kõrval ja Vanamees karjub, et ta ei kuule last, ta ei kuule last. Enne, kui kihutasime, kostis poja pidevat kilkamist, nüüd aga enam mitte.
Ja ehmatab selle peale ärkvele.
Tegelikkuses oli Väikemees tema kõrval kilgates lõpuks uinunud ja seega kuss jäänud :D
Aga jah, ilmselgelt peab ta oma alateadvuses võimalikuks, et ma läheks sellise pisise titega kiirevoolulisele fun-jõele kihutama :D
Ahjaa, Vanamees ju "ei söö magusat". Aga kärbsesitaga konte järab küll :D Ega või, suhkur ja jahu ei ole ju kokku magus ega midagi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar