kolmapäev, aprill 15, 2015

Nädal 15 (aprill)

Noorema Poisiga ühes väga-väga erilises paigas. Paigas, mille mereäärsed hektarid saavad mu laste tulevikku kindlustama või siis kodualuseks maaks. Taamal vanaisa sünnikodu varemed väga vanas kiviaiaga piiritletud kadakate embuses hoovis.
Niisiis. 8-kuusena on Noorem Poiss 75cm pikk, 10,3kg raske ja peanupu ümbermõõduks sai arst 49,5cm...
Võrdluseks, et 8-kuusena oli Vanem Poiss 75cm pikk, 10,1kg raske ja pea oli 46cm. 49,5 oli tema pea 2-aastasena. Nad on mul mõlemad minu moodi suure peaga, kuid tänaseks kannavad nad sama mütsisuurust...
Mina olin sarnastes pikkuse-kaalu numbrites ca 1a 2kuu vanuses :) Mehe mõõtu mehed meil sirgumas :D

Ilm oli suurema osa nädalast lausa imeline. Sai lõpuks ometi lapsed õue ja hoovi korrastama...
Alustasin mustsõstrapõõsaste lõikamisega ja jõudsin järeldusele, et kui mul ei teki head ideed, mida marjadega peale hakata, pean ma suure osa põõsastest kõige kaduva teed saatma. Sest et... nojah. Mustad sõstrad on raudselt ühed mu lemmikmarjad ning ma söön neid igas olekus üüratutes kogustes, kuid isegi mina ei jõua 20-t hästikandvat põõsast ära tarbida. Sest just täpselt nii palju mul neid on. 20. Lisaks veel 1 tikripojuke, 1 valge ja 1 punane sõstar.
Aga vot tikerdisi igatsen juurde. Peakski kuskilt neid otsima või kellelgi põõsaid poolitada paluma, kuna nendega mul nirud lood ja Saares meil üldse tikreid pole, sealt kah ei saa.

Vanem Poiss pläriseb katkematult. See on ikka uskumatu, kui palju ta räägib! Ja kui pikad ja seotud laused... Järsku hakkas normaalselt rääkima ja no nüüd ei saa pidama. Nagu tõsielukommentaatoriga oleks tegu. Mida teeb, mida näeb, mida mõtleb jne jne jne. Kõike saadab plära, katkematu! Ta räägib isegi magades... Vahel sosinal, vahel häälega... :D
Mees oli nii tähtis, kui päikseprillid sai, et keeldus neid terve päeva eest võtmast :)

Mul on suuremat töölauda vaja... Praegune ei kanna enam üldse töö tegemiseks välja.

Ahjaa, siia nädalasse jääb ka üks korralik tormakas. Selline, mis pani mind kergelt hirmu tundma. Puud hoovi piiril murdusid ja kui Kärdlas asjatamas olin, kohtasin kaht mulle vastu lohisevat prügikonteinerit... Päris keeruline oli auto uksest maja ukseni kõndida - ehku peale, et kas jõuan lingini või tõusen enne lendu?

Noorem Poiss sai uue autotooli... Kilode poolest küll ju veel lubatud, kuid ma tõepoolest ei jaksa väga teda turvahälliga käe otsas vedida. Ja kuna ta juba suur mees ka, siis sai istetooli. Küll suhteliselt lamavasse tuduasendisse käiva, kuid siiski tooli. Ise on nii naljakalt asjaliku näoga selles :D
Korra sai ka vankris vedelev väikevend prille "proovida". Suhtus stoilise rahuga :)
See lapsed-korraga-voodisse projekt on paras jõukatsumine. Mõni õhtu läheb enam-vähem, teine õhtu on paras kamm. Tund või tunde...
Kas itsitatakse või jutustatakse niisama. Kui üks jutustab või "jutustab", ei saa teine uinuda. Üks muutub jauraks, teine jääb vait. Jauraja jääb magama, vaikinul hakkab igav. Igavleja hakkab häälitsema, jutustama, nõudmisi esitama või kolistama, magaja ärkab üles. Ärganu avaldab rahulolematust. Otsast peale. Ja jälle. Ja jälle.
Ja jälle.
Vanemal Poisil on lisaks avaldumas see parajalt kohutava kahese iga. Vett tahan! Ei taha vett! Bääääääääääääääääääääääää! Tekki! Ei taha tekki! Vett tahan! Bääääääääääääääää!!!!!!!!!!!!! Emme oppa tahan! Issi oppa tahan! Bääääääääääääääääää!!!!!!!!!!!!!! Kallioppa tahan, ei taha tekki! Bäääääääääääääääää!!!!!!!!!!!!
Oehhh........ ütles ta, endal juukse turris...
Aga see möödub, ma tean. Juba nad näiteks sügavast unest ei ärka, kui teine karjuma pistab. Venna hääl on oma ja turvaline. Küll aga on endiselt keeruline see uinumise protsess.
Aga ma ei anna alla. Lisaks saan ilusad kannikad, kui muudkui trepijooksu harrastan :)

Aga mina sain ühele oma paarkümmend aastat tagasi surnud ning sellest ajast tumenema hakanud ja aastaid naeratust rikkunud hambale ajutise krooni peale :D Ja oi kus ma juba naeratan, lõuad pärani :D No niiiiiiiiiiiiiiiiii hea vaba tunne on, et ei pea enam naeratust tagasi hoidma :D
Nädala pärast saabub laborist päris kroon ja siis saab veel rohkem naeratada :)


Nädala lõpetasime Saares. Poisid ei jäänudki sedakorda haigeks, müüt on murtud! Olid küll esimesel päeval tatised, kuid muud ei häda miskit :D
Nii võib ju täitsa elada juba :)

8 kommentaari:

Unknown ütles ...

tuttav tunne. Mina loobusin ühes toas neid magama panema ja üldse ühes toas et lapsed magavad (sama värk et õhtuti käis üks nali ja naer ja üksteise üleskütmine). Lõppude lõpuks ei saa keegi magada korralikult. Hetkel katsetan erinevaid variante, kuidas elu seada: proovitud on mina + väiksem ühes toas ja mees + suurem ühes. See toimis hästi, ma sain ka magada lõpuks rohkem, aga pereelu oli siis a la nagu 2 sajandit tagasi, et lepid kokku deidi.. Siis praegu nii et suurem eraldi toas ja monitor minu kõrval ja teised 3 ühes toas. Muidu kena kõik, aga mina magada ei saa - lippan öö läbi 2 toa vahet ja vahepeal magan kägaras suuremapoisi toas tugitoolis. Midagi peab ikka muutma.. ei teagi kuidas. PS mu väiksem oli 8 kuusena 76 cm ja 9,3 kg. Igavene volask ka nagu sul. Suurem oli ses vanuses 72 cm

Anonüümne ütles ...

Tore teada, et ma ei ole ainus kellel on hetkel käsil see "tahan juustu! Ei taha juustu" või "tahan tekki/ei taha tekki" - ja mis iganes siis pakutakse, siis röögime täiest kõrist periood.:)
Aga tore kuulda, et te terved olete ja kõik hästi on:)

Sipsik ütles ...

Issand kui hea kuulda, et see vist tundubki nii olevat... Nii see kahe väikese lapsega mässamine kui see hirmus tahan/ei taha aeg :D Muidu ikka ja jälle tekib tunne, et mina olen siin see ainus saamatu ja ebaõnnestuja...
Huhh :D

Anonüümne ütles ...

Hehh.. minu sügav austus kõigile, kes KAHE väikse lapsega tegelevad. Ma ei saa ühegagi hakkama korralikult, kui peale mingite öiste murede ja magamatuse lihtsalt sellepärast südantlõhestavalt nutetakse, et keegi julges Lotte talle kätte anda, kuigi ta tahtis ise võtta.
Meile lohutuseks - see pidi olema mööduv periood:D Iseküsimus, mis mu närvidest alles on selleks hetkeks, kui see läbi saab:D

Evelyn ütles ...

Ise oled sa küll kokku kuivanud :)))

ingel ütles ...

Loen su kirjeldusi laste peaümbermõõdust, pikkusest ja kaalust ... ja mitte kui midagi ei saa aru. Ausalt! Lihtsalt enam ei mäleta, kuidas enda poistel oli. Nüüd on jalanumbrid 45 ja 34. See on vist kõik, mida ma hetkel peast tean. :))) Magamata ööd? Mis need on? Tõepoolest, inimesel on hea omadus kõik raskused unustada.

Kuid sina näed fantastiliselt hea välja! Ja poisid on tõelised südametemurdjad. oh, need silmad...

Sipsik ütles ...

Ohjaa, Glacier, eks ta möödub... Ja siis tuleb uus periood, millega maadelda :D Ja siis järgmine :D
Aga... sellest hoolimata ei vahetaks ma praegust elu varasema, oluliselt mugavama vastu :)

Efku, ma pean ju ka lõpuks on rasedaks jääda võimaldavast kaalust taganema :) Norm täis :)

Ja Ingel - no mine ära, 45!!!!!!!!!!!! Ta on ju nii noor alles! Põhikoolis :D

ingel ütles ...

Ma sain talvel ta suusariided, dressid ja t-särgid endale. :D