Uus kaaselanik õhtuhämaruses - härrane kõrvukräts |
Koolinädal.
Olen eelnevast pingelisest magamata perioodist ning ka enda tervise nirususest tingituna päris kutu. Kool võtab oma energia ning nii ma õhtuti peale laste uinumist ära vajun. Täiesti hetkega, kui pehmele istuma jään.
Klopin end siiski ärkvele, vaja ju natukenegi toimetada. Ja tööd teha. Krt, olekski vaja jälle nokitseda.
Tegelikult oli oht, et ka seekord jääb koolinädal vahele. Kuna aga Noorem Poiss on palaviku seljatanud, julgen vähemasti esmaspäevalgi kooli minna :) Ja imede ime - saangi kõik päevad ja vajalikud tunnid käidud! Jippajee :D Kohe inimese tunne on ja nagu naksti on hindelised tööd taas "5"-d.
Poisid igatahes püsisid terve nädala terved. Uskumatu lausa! 4 päva käis Vanem Poiss isegi lasteaias ja oli niiiii rõõmus selle üle. Ja ei jäänudki haigeks :D Vedas vist :)
Noorem Poiss sai 8-kuuseks. Järgmisel nädalal siis ülevaatusele, mõõdaks-kaaluks ja hindaks olulisemad parameetrid.
Ilmast pole midagi head kirjutada. Aina sajab jama taevast kaela või on muidu külm ja vastik. Ööd on meil siin miinustes. Ikka veel.
Ema seevastu pildistas lõuna-Saaremaal juba õisi loovaid karukellasid näiteks. Ikka uskumatu vahe neil lõuna- ja põhjamaadel :)
Vähemasti mustsõstrad punguvad juba paar nädalat, annab ikka lootust selle va kevade suunal...
Kevadet on meile kuulutamas aga hoopistükkis uued elanikud.
Nimelt on juhtunud midagi kummalist ja meie hooviala serva on kõrgele-kõrgele männi otsa, möödundaastasesse hallvareste pessa kolinud kõrvukrätsude paar. Kakulised, kes ei tea.
Proua istub enamuse ajast pesal ja härra pröötab kõrval oksal. Loodetavasti paari kuu pärast saab siis vatitupsukesteks maskeerunud kakupojakesi pildile püüda :)
Nagu ikka kakulised, aktiveeruvad ka nemad alles õhtuhämaruse saabudes. Mistõttu ei ole nende selgelt pildile saamine just kõige lihtsam.
Aga nädala viimane päev, viisaprill nimelt, oli meie peres pöördeline :) Hoiatus - titejutt, kuid minu jaoks äärmiselt oluline.
Nimelt... enam ei ole meil titte :) Meil nüüd täitsa suur poiss juba ka see noorem sellike.
Järsku hakkas sisuliselt üleöö sööma normaalset toitu (enne oli mingigi lisatoidu andmine paras võitlus), hetke pärast ka tükilist toitu (ka kamapalle ja leiba ja basmati riisi kotlettidega ajab kahe käega suhu ja sööb ilma öökimata :D), hakkas sõitma pealeistutava autoga (käib siiski veel vaid tugede najal), hakkas mööda treppi üles ronima ja hakkasid õhtul poisid korraga voodisse minema. Et ikka kohe väga paljude verstapostidega päev :)
2 kommentaari:
Heh, ma mäletan, see korraga voodisse ehk sünkroniseeritud uni oli tõesti lapsevanema seisukohast ülioluline verstapost.
Olge vaprad!
Oehh... Tänud :)
Vahel nagu üldse ei jaksa maadelda, kuid... see on ju tgeelikult vaid lühike viiv me elus...
Lohutan end :)
Postita kommentaar