Nostalgitsen

Alles see oli, kui mu kõhule asetati hiiglaslik (5040g ja 57cm, pea 39cm) vastsündinu, keda nähes sain aru, et mu hirm (kas ja kuidas on võimalik armastada teist last sama palju kui seda olemasolevat, kes on ju maailma kõige-kõigem?) on täiesti asjata ja armastus kasvab nii ajas kui ruumis kui laste arvus...

Tänasest on ta 2,5-ne kleenuke tegelane, kes on meie peremudelis nii pisi-pisi ja ikka see nunnuke (seda väga hästi ka ise teades ja ära kasutades:D)
Ohh, aeg, kuhu sa küll kappad?