Vanem Poiss huvitub peale putukate-mutukate ja astronoomia ka südame-veresoonkonnast. Need kolm põhilist huvisuunda ja küsimusi tuleb ikka täiesti igasuguseid. Sageli jään jänni, eriti astronoomia suunal :D
Ükspäev istub see viiene mu kõrval ja tunnetab enda südame tööd. Ja uurib, et kas surres süda lõpetab tuksumise? Ja no kuidas see ometi võimalik on?
Noh, räägin siis kehast kui kestast ja surelikkusest ja et ma tõesti ei tea, mis sealt edasi saab. Keha hakkab lagunema ja ongi lihtsalt tühi kest, kuid mis saab hingest, ma ei tea.
Jõuame jutujärjega sinnamaale, et tänapäeval on meditsiin nii arenenud, et arstid suudavad ka südamesiirdamist teha. Hiljuti surnud inimese süda võib veel olla võimeline töötama. Ja et siis võtavad arstid selle südame välja ja panevad selle inimese kehasse, kelle süda on haige ja väsinud ja ei tee enam hästi koostööd. Uue südamega võib aga see inimene veel kaua-kaua elada.
Enda arvates lapsele kõik ära seletanud, kui poiss peale järjekordset mõttepausi uurib: "Aga emme.... kas siis, kui see inimene, kelle seest see süda välja võeti, oli pahalane, siis kas see inimene, kelle sisse see süda pannakse, muutub ka pahalaseks?"
Tunnistan ausalt, jälle jäin jänni... Rääkisin talle küll inimese iseloomust, ümbritseva mõjust, haritusest jmt, kuid midagi polnud teha, ikka jäin mõtlema... Ja siiamaani mõtlen. Sest tõepoolest - kas saab midagi ka eelmiselt omanikult kaasa? Rakumälu teemal? Ma ei tea. Ja ikka veel mõtlen...
Lapsed on ikka kasulikud tegeleased, sunnivad mõtlema :)
Ükspäev istub see viiene mu kõrval ja tunnetab enda südame tööd. Ja uurib, et kas surres süda lõpetab tuksumise? Ja no kuidas see ometi võimalik on?
Noh, räägin siis kehast kui kestast ja surelikkusest ja et ma tõesti ei tea, mis sealt edasi saab. Keha hakkab lagunema ja ongi lihtsalt tühi kest, kuid mis saab hingest, ma ei tea.
Jõuame jutujärjega sinnamaale, et tänapäeval on meditsiin nii arenenud, et arstid suudavad ka südamesiirdamist teha. Hiljuti surnud inimese süda võib veel olla võimeline töötama. Ja et siis võtavad arstid selle südame välja ja panevad selle inimese kehasse, kelle süda on haige ja väsinud ja ei tee enam hästi koostööd. Uue südamega võib aga see inimene veel kaua-kaua elada.
Enda arvates lapsele kõik ära seletanud, kui poiss peale järjekordset mõttepausi uurib: "Aga emme.... kas siis, kui see inimene, kelle seest see süda välja võeti, oli pahalane, siis kas see inimene, kelle sisse see süda pannakse, muutub ka pahalaseks?"
Tunnistan ausalt, jälle jäin jänni... Rääkisin talle küll inimese iseloomust, ümbritseva mõjust, haritusest jmt, kuid midagi polnud teha, ikka jäin mõtlema... Ja siiamaani mõtlen. Sest tõepoolest - kas saab midagi ka eelmiselt omanikult kaasa? Rakumälu teemal? Ma ei tea. Ja ikka veel mõtlen...
Lapsed on ikka kasulikud tegeleased, sunnivad mõtlema :)
2 kommentaari:
Süda on ju sisuliselt lihtsalt pump.
Pahalus on seotud inimese käitumisega ja seega ajuga.
Nii et kui aju siirdatakse, siis võib küll iseloom/mõttemallid kaasa tulla, aga südame puhul ma seda ei usu :)
:D
No seda minagi üritasin selgitada, kuid tema verega seotuse huvist (süda kui vere pump) läks arutelu edasi geenimälule ja nii see teema lappama läks...
Postita kommentaar