kolmapäev, märts 29, 2006

Tõeliselt s*** olemine...

Jätkuv haigus on nii ära kurnanud et enam ei suuda paari minutit järjest püsti seista. Kohe kipub minestus peale. Hämmastav, lihtsalt hämmastav...
Postkastist lehe toomine käib igatahes vahepeatustega. Kuidas saab nii otsa lõppeda? Arumaisaa.
Palavik kisub veidi allapoole, päris ära ei taha veel kaduda. Kõige hullem on see, et köhida enam ei jaksa ja ega ei julgegi - ei taha neid vererullikesi vahtida.

Huvitav millised need linnugripi nähud olidki? Äkki esimese ohvriga tegu? Ok, nali naljaks, kohutavalt rõve olemine igatahes. Ja kõige rohkem piinab mind, et ega kodusedki puhtalt pääsenud ole... Ükspäev suutsin suure-minu-eest-hoolitsemise-hetkel teisele näkku aevastada ja nüüd on tagajärjed käes. Ja seega lisaks haigusele mul süümekad.

Kommentaare ei ole: