kolmapäev, märts 28, 2007

Liiga palju kaalumist


Kodu otsimine on kohutav piin. Eriti kui oled hiljaks jäänud ja ei taibanud seda muretseda enne suurt rallit.
Samas nõudmised on ka suured. Tahaks et vastaks kõikvõimalikele tingimustele. Tundub aga siiski, et mingites kohtades tuleb teha kompromisse ja leida kõiki rahuldav lahendus. Oleks siis selliseid.... Kui ka on, siis maksavad väga mitu miljonit. Brr!!!

Meeletu kaalumine käib juba väga pikemat aega. Tahtmine juba käega lüüa, kuna tundub et midagi ei leia mis meeldiks. Samas peab see olema ka selline, mida hiljem kerge müüa, kuna kunagi, kui üks põngerjas hirmudest olenemata olemas, siis tuleb see maha müüa. Kohe suurt osta ei taha, kuna siis ei hakka never jälle oma onni ehitama. Aga vähemalt on unistused sinnasuunda. Seega peab olema sund ja seega ehk 2-toalisest piisab. Aga seegi peab piisavalt avar olema! Vajan avarust...

Kõige erilisemalt huvitab mind sisustamise juures arvake ära mis? Nimelt see, et kuhu annaks kassile lahe nurgake ehitada... Ma tean, et ma mõjun oma kassifanatismis juba veidralt (eriti kui vaadata viimaseid postitusi), kuid ma tõepoolest pole kohanud lahedamat kassi kui see, kes mulle Efku poolt kaela määriti:) Ja iseloomukamat... Ega võõrad sellest niiväga aru saagi, kuna oma erilisemat poolt näitab ta siiski vaid valitutele, kuid neil võtab see jalad nõrgaks:) Peale minu vist on ainult üks inimene kes fännab Nööp von Vidrikut samuti nagu mina või vahel tundub et isegi rohkem:) Seega palun mulle andeks anda mu kassiteemad:) Mõned kirjutavad lastest, mõned meestest, mina kassist...

Aga sellest nurgakesest siis. Nimelt peab seal nurgakeses olema poose liivakast. Praegu on tal selline tavaline plastmassist puur, mida kõikjal müüakse ja mis on kole ja igav. Kõige suurem suurus muidugi, kuna see hiiglane ei mahuks mujale ära:)
Uude koju aga tahan ehitada mööbliga samas stiilis kasti, kus siis kassiluuk ees ja lisaks hingedega uks, kustkaudu saan kvartspärle vahetada. Liivasid ma vihkan, need hakkavad lõhnama ja kuidagi tolmutavad jne. Eriti hullud on need mis lõhnastatud - brr!!! Soovitan kvartspärle.
Selle kasti peale ehitan siis laeni toru, mis nööriga kaetud ja mida mööda tüüp saab lae alla ronida. Erinevad platvormid lisaks. Poest sellist osta ei taha enam, kuna liiga palju võtab ruumi ära ja minu suure eluka all osutuvad suht kipakateks.
Vot nii. Aga leiad sa siis korteri kuhu mahutad nii ennast kui kõikvõimalikku spordivarustust kui veel ka kassi oma mugavustega:) Ja et veel elamisruumi kah oleks... Lisaks unistan veel teisestki kiisust...

teisipäev, märts 27, 2007

Takjad


Järg kassi jalutamissaagale saabus eile õhtul, kui kass veidra liigutusega rebis oma kõhualusest metsikust karvapadrikust takjatuti ja pildus selle suures kaares mulle voodisse. Selge, sain vihjest aru!

Algas operatsioon "Takjas". Kass ühele selili sülle ja teine kääridega kõhualuse kallale. Võehh! Vaene loom oli takjaid täis! Aga tema metsikust ja imepehmest karvapuhmast ei paista see muudmoodi välja kui katsudes.

Olgu täpsustuseks öeldud, et kass küll armastab magada selili, kõik oksad laiali, kuid enda kõhualusega ta reeglina toimetada ei lase. Seekord sai ta aga aru, et talle tehakse head ja täiesti alistunult lebas ilma rabelemata ja lasi kõik karva-/takjatutsakad rahulikult eemaldada. Ta on ikka siiamaani täiesti audis pühapäevastest elamustest:)

pühapäev, märts 25, 2007

Esimene jalutuskäik



Nööp von Vidrik käis oma 2007.a. esimesel jalutuskäigul.
-
Väga armastab ta rõdul istuda ja linde passida, kui teda aga jalutama viia, siis vaimustuse asemel on pigem paanika. Toakassina pole ta avarusega harjunud ja eks võõras keskkond, lõhnad ja hääled ole mõneti hirmutavad.
-
Täna tuli mõte viia ta meie lemmikkohta Lennujaama raja juures, kus sageli piknikke peetud ja lennukeid pildistatud. Ja hakata teda ehk vaikselt auto ja avarusega harjutama, et ehk teda siis vahel ka suvistele nädalalõppudele looduses kaasa võtta.
-
Alguses oli loomal paras paanika ja lasin tal lihtsalt autos ringi nuuskida. Aja kulgedes muutus julgemaks ja lõpuks otsustati aknast välja hüpata ning ümbrust avastama asuda. Panime siis rihma igaks juhuks kaela ja läksime jalutama.
-
Kuna loodus pole veel roheliseks jõudnud minna, oli huvitav vaadata kui täpselt looduse värvi kass oli! Igatahes oleks väga hea tal praegu maskeeruda.
-
Rohtu näriti nagu siga, mingite veidrate urahtuste saatel:) Aga kuna päike paistis ja pikalt sai koperdatud, siis hakkas loomakesel varsti palav. Ja oi siis seda nägu! Nagu koer lõõtsutas... Keel vestil. Osutus nii üllatavaks et oli kindlasti vaja jäädvustada:)
-
Kassi ärevusest andis märku ka see, et kui teele jäi oja, siis vett mitte armastav kass ei saanud arugi et ta vette oli marssinud. Sumas seal pikalt ringi, kõhuni vees. Hämming...
-
Aga pagana mõnus ilm on ikka meiegi õuele saabunud... Suvi tuleb... Ja see teeb meele ütlemata rõõmsaks:)

reede, märts 23, 2007

Portfellid


Oi pagan, ma ei suuda enam aru saada mis toimub. Miks tehakse Reformide poolt IRL-ile ja Rohelistele niivõrd jabur pakkumine? Minu meelest kõlas see pigem mõnitamisena... Lihtsalt pole sõnu.
-
Politoloogid ennustasid loodavale koalitsioonile 2,5a eluiga. Kui see nüüd aga juba praegu lõhki lüüakse ja sõlmimata jääbki selliste jaburduste pärast, siis tekib mul paratamatult tunne, et oligi algusest peale plaan Keskiga ühte heita ja Savisaar tundubki liiga rahulikult mune sügav olevat. Kas nüüd tekitati nende "läbirääkimistega" olukord, kus saab valijatele öelda, et "näe, me ju üritasime ja kõik oli hästi, kuid siis ei suudetud kokkulepetele jõuda"? Kui nii, siis seda portfellide jagunemise pakkumist vaadates tundub asi mulle küll pigem taotluslik. Sellisel juhul on reform vähemalt minu häälest pikemaks perioodiks ilma. Senini olen ainult ja ainult neile truuks jäänud, nüüd aga tundub et pean oma truudusevannet murdma.
-
Loodan siiski, et uus pakkumine, mis eile õhtul tehti, toob osapooled läbirääkimiste laua taha tagasi, kuid siiski ei saa ma aru miks nad ei võiks välisministri kohta Laarile anda. Samas meeldiks mulle tegelikult vast Laar ka majandusministrina... Või mine sa tea. Igatahes loodan parimat.
-
Poisid, krt, mis te pullite? Ärge üritagegi mu sünnipäeva rikkuma hakata! Liiga ilus päev täna, võtke end nüüd ometi kokku!

neljapäev, märts 22, 2007

Homme


Nojah, homme siis saabubki see päev, mil Robinson Crusoe kombel saan puule kraabitud kriipsud taas üheks aastaks kokku tõmmata. Siin (Maa elanike seas) saab mul viibitud 29 aastat. Krt, natuke veel ja hakkab neljas aastakümme jooksma.
Pole siis ime et pea on hall, põlved krõksuvad ja mõistus pole enam see...

teisipäev, märts 20, 2007

Koosolek


Kuna Tallinna Lastekodu ootavad ees suured reformid, mille nimel on siin kõvasti tööd tehtud ja verd ja pisaraid kulutatud (aega ja tööd läheb muidugi veel), siis viimasel ajal koosnevadki mu päevad ajurünnakutest ja juhtkonna koosolekutest. Vähemasti ei pea tegelema lollakate aruannetega.
Tänahommikune informatiivne üldkoosolek meie Kopli keskuse töötajatega oli aga minu jaoks täiesti eriline:) Sellest ka vajadus seda siin mainida.
Nimelt on meil suur osa personalist venekeelne, kuid nad ikka mõistavad ka eesti keelt. Koplis aga kõige vähem. Mina seevastu vene keeles totaalne tumba. Rääkida oskan paari lauset ja kui on vaja suhelda, siis mu personalispetsialist on mulle alati tõlgiks kõrval ja saame asjad aetud.
Kuna aga Kopli keskuses eesti keeles poleks mõtet koosolekut pidada (mina ju ainus inimene kes vene keelt ei mõika, teised saavad kõik suheldud), siis loomulikult tehti see vene keeles. Ja minu üllatuseks ei vajanudki ma tõlget!!! Sain täiesti üllatuslikult kõigest aru (2,5h kestis). Eks oli asi ka selles, et teadsin ju teemasid mis kõne all ja seega lihtsam pointi mõista, kuid ma olin siiralt hämmeldunud. Ise lausete moodustamisega hakkama ei saa, no ei tule isegi sõnad meelde, kuid aru sain...
Minu jaoks oli see nii üüratu avastus, et kohe pean oma rõõmu jagama ja selle tulevastele põlvedele talletama:)

esmaspäev, märts 19, 2007

Blogimisest



Mulle meeldib blogimiskultuur. Meeldib see, et on koht kus saab enese mõtteid avaldada. Vahel tahad millegi üle targutada, vahel rõõmu jagada, vahel niisama kobiseda. Mõnikord ütled miskit millel isegi iva sees, teinekord ajad sellist kämmi et ise ka ei usu hiljem kui loed. Aga sellepärast see mõnus ongi.

Meeldib ka teisi samasuguseid lugeda. Teatud blogidel meeldib igapäevaselt silma peal hoida ja nii kui näed uut postitust, sööstad näljasena seda lugema. Olen blogist blogisse jalutades kaudselt tutvunud mitmete väga huvitavate tegelastega, keda elu sees pole kohanud ja ei tea milline ta väljagi näeb, kuid kuidagi huvitavaks ja lähedaseks on need inimesed saanud. Nii mõnigi kajastab minu maailmavaadet paremini kui ma ise ja seega on teatud inimesed kellega hirmsasti ka reaalelus tutvuda tahaks. Kuigi virtuaalmaailmas on see kõik olulilleliselt lihtsam. Veider ju kellelegi kirjutada, et "kle, sa pakud mulle inimesena huvi, tutvuks äkki". Või see pole veider? Mine võta nüüd kinni. Eks aeg näitab.

Igatahes on mul ütlemata hea meel et on koht kuhu saab oma mõtteid lugemiseks postitada ning samas teisi lugeda. Kui mõningased erandlikud juhud/teemad välja arvata, siis ei nõua blogimine poliitilist korrektsust ja ma saan kobiseda täpselt nii nagu ma ise tahan.

Näost näkku ju kõigiga samu teemasid läbi heietada ei jõua ja ei teagi mis pakuks kellelegi huvi, seetõttu jälle blogimine hea. Loeb see kes tahab ja diskussioonid tekivad nende vahel ja neil teemadel mis kellelegi huvi pakuvad. Ja olgem ausad - kõigest õhtul kodus üksipulgi rääkides läheks vist kuulajad varsti lolliks. Blogi aga ei suru ennast kellelegi peale. Loetakse ainult siis kui on selleks aega ja tahtmist.

Blogimine on väga heaks ennast mitte peale suruvaks väljenduskanaliks. Ikka ja jälle meenub mulle kellegi briljantne ütlus: "Blogijad on liputajad ning blogide lugejad on piilujad". No nii täppi annab ikka panna!

Mina tahaksin kohe tänada neid kes mind oma postitustega regulaarselt rõõmustavad. Ilma teie mõtetele kaasaelamiseta oleks natuke tühjem tunne:)

Et siis liputame ja piilume ikka edasi!

laupäev, märts 17, 2007

Kompleks?


Üsna imelik on vaadata jaapanlaste multikaid.

Miks neil on joonistatud alati nii hiiglaslikud silmad? Lausa ebanormaalselt suured...

Kompleks?

neljapäev, märts 15, 2007

Söömisest

Viasat explorer mu lemmikkanal ja üsna sageli satub sealt midagi huvitavat nägema, mis mingisuguseid emotsioone tekitab. Mida kahjuks enamasti ei saa öelda Eesti telekanalite kohta.

Sattusin siis mingi aeg tagasi nägema saadet sellest, kuidas Koreas süüakse elavaid kaheksajalgu. Pidi andma vaprust ja jõudu ja mida kõike veel. Ja siiralt usuvad sellesse. Ja kui keegi "kõva mees" nendega samastuda tahab, siis peab ka julgustükiga hakkama saama ja elava kaheksajala nahka pistma.

Noh, mugisid siis neid seal kaamera ees ja ei tundunudki midagi õõvastavat olevat. Eks ta selline sitke tüüp ole, et närida ikka keeruline. Kui meenutada, siis isegi keedetult on ta selline kummjas. Vast küpsetatult on vähemvintske.

Mis aga asjast julgustüki teeb, on tegelikult reaalne võimalus selle kätte surra... Jabur mõelda, kuid toit võib sind tappa viisil, et ajab oma kombitsad sulle neelu ja lihtlabaselt lämmatab su. Kätega seda sitket ja libedat olevust ju kurgust välja ka ei sikuta.

Näitena räägiti lugu mehest, kellele olevat elusad kaheksajalad olnud lemmikroaks ning naine tahtis meest taaskord rõõmustada ja pakkus noid, kuid see kord jäi vennikesele viimaseks. Lihtsalt surub oma kombitsad sulle kurku ja sa ei saa ei neelata ega välja sikutada.

Mulle küll meeldib mõte proovida veidraid palakesi, kuid elav kaheksajalg jääks vast minu menüüst välja. Ok, kurku kinni tõmmata õnnestub tal end mitte liiga tihti ja see polegi hirm, kuid neelamisel hakkab ta vastu alati ja mingil määral keele külge imeb end ikka kinni. Ja kuidas ma neelan toitu kui see hoiab end mu keele küljes kinni? Ei aitäh! Ma arvan...

Samas ei ütleks ma ära nt mao lihast (tea kas meenutab konna oma? konn on küll maitsev) ja ka aasias populaarsed tulel küpsetatud tirtsud ja ritsikad oleks vast brood. Samuti küpsetatud skorpionid jmt. Miks mitte proovida. Hobune ja känguru ei tekitaks ka probleeme. Küll aga koer-kass-rott on vastuvõetamatud ja siis kõikvõimalikud silmamunad ja munandid ja sellised prussakad, kellest voolab hammustamisel löga (on vist Madagaskari prussakad nood ja hiigelsuured, kuid kohalikud lapsed söövad neid nagu kommi.... - sibab maas, haare ja amps!)

Ajan siin hullult toidujuttu... Mis teha, otsustasin et teen nüüd mõnda aega korra nädalas veepäeva (ja nüüd on nälg!). Neljapäeviti siis. Kevad tuleb ja mul energiavarud nullis. Tavaliselt selline väike puhastumine on aidanud ja saan energia tagasi.

Teate et täiskasvanud inimene (lihatoiduline) kannab iga päev enda käärsooles kaasas 2,5+ kg puhast paska? Sellist rõvedat jäänukit... Mädaneb või ma ei tea mida teeb seal sooles... See mõte tundub nii rõve ja ma tahan puhtaks saada! Korra aastas vähemalt.

Vanasti rahvas paastus Vastlapäevast Suure Reedeni. Ok, eks ta võis olla sellest, et talveks varutu hakkas otsa lõppema, kuid tegelikult on ju kõik looduses sellal värskenemas ja kõik puhastub, et siis täie rauaga õide puhkeda.

Nii mõtlesin ka mina ja olles seda juba aastaid kavandanud, võtan sel aastal julguse kokku ja lähen nädalaks paastulaagrisse. Arvestades milline meeletu õgard ma olen, ei ole ma sugugi kindel et seal vastu pean, kuid ma vähemalt üritan. Ja võin ju alati sealt põgeneda, kui liiga hulluks läheb:)

Et veepäevad siis eeltreeninguks või nii...
Kardan et ma muutun seal kurjaks, kuna alati kui mul on kõht tühi, muutun ma kurjaks. Võtan vist mitu paksu raamatut kaasa ja pühendan end aja unustamisele. Tegelikult ma vist olen segane, et seda teen, kuid tõepoolest on mul tunne, et vajan igasugustest mürkidest vabanemist. Mine tea, äkki mõjub hästi. Ma ju ei saa teada kuni järele pole proovinud:)

esmaspäev, märts 05, 2007

Õnnetunne nii suur!

Ma olen nii õnnelik!!!
Nii määratult lootsin Reformide võitu ja kuigi napilt, see siiski saabus...
Tavaline pull kipub mu suureks kurvastuseks olema, et reform ja kesikud kipuvad leibu ühte kappi panema, kuid seekord on loota (vähemasti loota) et läheb teisiti. Kuna IRL-i platvorm on Reformile enim sarnane, siis loodetavasti saadab nende koalitsiooniläbirääkimisi edu ja siis on neil kokku juba 50 mandaati. Seega oleks vaja kedagi pisikest kampa, nt enda kohta võimsa sisenemise teinud Rohelised ja olekski Eesti tulevikul helgem silmapiir:)

Tegelikult omamoodi sümpatiseerib mulle ka SDE, kuigi neil on ka palju mulle mitteaktsepteeritavat, kuid parempoolsetega koalitsioonis olles oleks nad ehk natukene tasakaalustavad ja seal erakonnas on palju inimesi kes mulle sümpaatsed. Seega võiks ehk sealt miskit tulla? Sest mine sa neid Rohelisigi tea... Vahel tundub et nad kogu maailmaga vastuolus ja rohkem niisama klähvivad...

Siiralt kaalusin Eestist ärakolimist kui kesikud tulevad oma astmelise tulumaksu ja kõigile 3000-kroonise emapalgaga...

Tean, et neid teemasid on vaetud siit ja sealt, kuid tahaksin hetkeks siiski taaskord emapalga teemal peatuda. Seda kui inimene, kes töötab lastekodude süsteemis.

Nimelt võik esininasarvik tulla koos oma ideedega korra lastekodusse, eriti Imikute keskusesse ja Imikute varjupaika. Kus "emad" võitlevad oma laste eest ja püüavad end näidata ideaalsete emadena, kuigi sotsiaaltöötajatel on juba ammu häirekellad töös ja tahaksid lapse ära võtta. Käivad ja varastavad lapsi tagasi jne. Tundub ju tore, eks? Ema hoolib nii väga ja riik on paha ja tahab neid eraldada. Aga mis juhtub siis kui on käes aeg emapalga maksmise lõppemiseks? Miskipärast siis ilmub seesama "ema", mitte enam sobivas vanuses laps kaenla all (ja teine juba kõhus kasvamas) ja jätab lapse varjupaika, kust ta siis edasi suundub lastekodusse.

Kurb reaalsus, kuid dooside tarvis on hea produtseerida lapsi. Ja kui meil on kõigil võrdne 3000-kroonine emapalk, siis kas tõepoolest sünnitaksid inimesed, kes on edumeelsemad, omandandanud hariduse (loodetavasti ka harituse) ning sünnitaksid siia ilma oluliselt intelligentsema geenibaasiga lapsi? Küll aga paljuneksid nagu küülikud need, kellel on vaja raha ja lapsed ise on teisejärgulised. Et me siis soovime riiki, mis oleks täis ajukääbikuid? No tuleks ju kolida siis, onju.... Nagu õudusfilm, kus mutandid ringi komberadavad... Tule taevas appi!!! :)

neljapäev, märts 01, 2007

Urisema ajab

No mina ei saa aru liikluskultuurist. Viimasel ajal olen ajukääbikutele isegi hakanud vihaga signaali laskma, las häbenevad vähemalt.

Krt, kas on nii raske nt suunatuli sisse lükata? Jummala käepärane kang ju. Aga ei, keeratakse ootamatult imepisikesest praost ette ja ilma suunata ka veel. Et mõnele ei kehti reeglid?

Tegelikult ma kahtlustan, et asi palju proosalisem. Nimelt on noodsamad 20-aastased nagamannid, kes elavad finantsi puudumisel ikka veel emme juures ja on emme toidul, pikka aega korjatud raha kulutanud oma võimalikult poose bemmikese peale. Oluline point aga, et väljast poose paistaks, sisu pole oluline (kui tümpsutarvikud välja arvata, muidugi). Kuna paistab aga et suunatuled on mõnel autol "lisavarustuseks", siis neid ei jõuta enam lisaks osta... Muud seletust ma asjale anda ei oska ja siis oleks see ju muidugi vabandatav, kuna kuidas sa ikka nõuad suunatule näitamist kui vaesel õnnetukesel seda olemaski ei ole...