Mulle meeldib blogimiskultuur. Meeldib see, et on koht kus saab enese mõtteid avaldada. Vahel tahad millegi üle targutada, vahel rõõmu jagada, vahel niisama kobiseda. Mõnikord ütled miskit millel isegi iva sees, teinekord ajad sellist kämmi et ise ka ei usu hiljem kui loed. Aga sellepärast see mõnus ongi.
Meeldib ka teisi samasuguseid lugeda. Teatud blogidel meeldib igapäevaselt silma peal hoida ja nii kui näed uut postitust, sööstad näljasena seda lugema. Olen blogist blogisse jalutades kaudselt tutvunud mitmete väga huvitavate tegelastega, keda elu sees pole kohanud ja ei tea milline ta väljagi näeb, kuid kuidagi huvitavaks ja lähedaseks on need inimesed saanud. Nii mõnigi kajastab minu maailmavaadet paremini kui ma ise ja seega on teatud inimesed kellega hirmsasti ka reaalelus tutvuda tahaks. Kuigi virtuaalmaailmas on see kõik olulilleliselt lihtsam. Veider ju kellelegi kirjutada, et "kle, sa pakud mulle inimesena huvi, tutvuks äkki". Või see pole veider? Mine võta nüüd kinni. Eks aeg näitab.
Igatahes on mul ütlemata hea meel et on koht kuhu saab oma mõtteid lugemiseks postitada ning samas teisi lugeda. Kui mõningased erandlikud juhud/teemad välja arvata, siis ei nõua blogimine poliitilist korrektsust ja ma saan kobiseda täpselt nii nagu ma ise tahan.
Näost näkku ju kõigiga samu teemasid läbi heietada ei jõua ja ei teagi mis pakuks kellelegi huvi, seetõttu jälle blogimine hea. Loeb see kes tahab ja diskussioonid tekivad nende vahel ja neil teemadel mis kellelegi huvi pakuvad. Ja olgem ausad - kõigest õhtul kodus üksipulgi rääkides läheks vist kuulajad varsti lolliks. Blogi aga ei suru ennast kellelegi peale. Loetakse ainult siis kui on selleks aega ja tahtmist.
Blogimine on väga heaks ennast mitte peale suruvaks väljenduskanaliks. Ikka ja jälle meenub mulle kellegi briljantne ütlus: "Blogijad on liputajad ning blogide lugejad on piilujad". No nii täppi annab ikka panna!
Mina tahaksin kohe tänada neid kes mind oma postitustega regulaarselt rõõmustavad. Ilma teie mõtetele kaasaelamiseta oleks natuke tühjem tunne:)
Et siis liputame ja piilume ikka edasi!
9 kommentaari:
Mu meelest on blogimine kas a)tiba introvertide teema või b) ajakirjandusliku kalduvusega inimeste teema, mõlemad tahavad oma neid mõtteid välja elada, millistele reaalses elus vastuvõtvat auditooriumi pole.
Olen kohanud ka vägagi ekstrovertseid blogijaid, kuid mu enda puhul on küll nii, et ma pigem kirjutan kui räägin. Kirjutades suudan end paremini väljendada. Suuliselt väljendudes on endal ka piinlik mis sealt välja tuleb.
Seega isiklikult vist ja mõneti introvertsuse teema. Samas ega needki kes mulle tunduvad ekstrovertsete blogijatena, ei pruugi seda tegelikult olla ja jätavad sellise mulje lihtsalt...
Vahel tahaks kirjutada. No kohe nii hirmus kihk on peal, et kohe peab kirjutama. Ja vahel on mõnel inimesel vaja hinge pealt ära kirjutada asju. Ja vahel tahaks niisama situatsioonikoomikat teistega ka jagada. Mure peitub selles, et tihti ei saa kõike kirjutada, mida tahaks. Mõni võib solvuda, mõni vihastub ja mida kõike veel. Sellepärast on isegi parem, kui blogi pole nii kuulus ja avalik, et lausa igaüks sinna lugema jõuaks :) Kuigi tuleb tunnistada, et minu arust tekitab see üsna mõnusa tunde, kui oma teatav lugejaskond on tekkinud.
Ise loen ka pigem selliseid bloge, mille autorid hingelt lähedased tunduvad. Nii on kuidagi kergem mõista ja kaasa elada :)
Jep:)
Tahaks ka vahel kirjutada endale väga olulistest teemadest, mida teatud ringkonnaga oleks vahva jagada, kuid lihtsalt ei saa, kuna on inimesi keda teatud asjad võivad haavata. Ja nii kirjutadki kergemas toonis paratamatult.
Aga hea on tõesti teada et ei ole üksi siin ilma peal ja keegi tunneb mõtete vastu huvi:) Tõepoolest seab ka piiranguid, kuid samas on teisalt jälle mõnus:)
Eriti kui loevad inimesed kes on positiivselt häälestunud. Sellised, kes otsivad kohta kuhu sappi pritsida, mulle ei meeldi. Need võiks mind mitte avastada:)
Aga teistega on nii tore vahel ennast jagada;)
Noo sapipritsijatega on nii, et kui kirjutad poliitilistel teemadel, siis tehakse sind igatepidi maha. Kindlasti on su mõtted nõmedad ja vaatenurk tobe :) Aga kui kirjutad eraelust, siis oled mõttetu bimbo. Nii või naa lihtsalt ei tohi end häirida lasta.
Pagana hästi öeldud, Punapea:)
Jätan meelde:DDD
Kusjuures olen kogenud ja ebameeldivalt üllatunud olnud, kuid hea on teada et see pole vaid minu vastu suunatud vaid siiski üldisem ja teisedki blogijad sellega hädas.
Rohkem solidaarsust, kaaskodanikud:DDD
Minu poolt täiesti räige ja meelevaldne üldistus muidugi. Muidugi on olemas igasuguseid blogijaid, alates poliitpropagandast kuni ilukirjanduseni. Või reisikirjad. Lihtsalt, mulle tundub, et introverdid on need, kes enda sisse midagi koguvad ja siis selle endast välja tahavad lasta. Ekstroverdid elavad koheselt kõik välja ja ei tunne erilist vajadust kirjutada. Ja neil pole mahtigi, sest on pidevas suhtluses. Mulle tundub.
PS, sipsik, mulle tundub et sa kirjutad samamoodi kui räägid. Sest sinu kirjatükke lugedes tuleb justkui füüsiline kujutluspilt sinust ja kuidas sa kätega vehkides seletad:)
Mulle sapipritsijad meeldivad. Need teevad tugevamaks. Ning kui ollakse kõiges ühel nõul, siis ei teki kunagi ju diskussiooni? Mulle meeldib diskuteerida.
A mulle sapipritsijad ei meeldi. Diskuteerida on tore, kuid nii mõnigi läheb labaseks kätte ja minule see ei meeldi.
Aga jah, ka kirjutan sama emotsionaalselt kui räägin, seega kätega vehkides:)
Tuuleveski nagu ma olen:)
Postita kommentaar