Lõpuks ometi puhkama.
Esimene pärispuhkus peale 2003.a. sügist. Jee!!! Tagasi kodumaal alles 26.-ndamal augustikuu päeval.
Kas vahepeal blogi magab või viitsin sissekandeid teha, eks see selgub.Juba homme algab meie autotrip. Sai ammuilma sõpradega kokku lepitud, et teeme noorus-nostalgilise reisi väikebussiga. Varasemalt sai ikka hoolega reisitud, nüüd hirmsasti mugavaks läinud ja kui kuhugi minna, siis ikka lennukiga. Seega tekkiski mõte veel korra nostalgitsema minna. Hiljem enam tõenäoliselt ei viitsi.
Igatsen oma lemmikute juurde. Praha – läbi dekaadi minu lemmiklinn maailmas, kus olen käinud ikka väga palju ja kus absoluutselt iga kord on väga fun. Seda polegi võimalik seletada. On inimesi, kes armuvad sellesse linna laksust ja on neid, kes selles suurt midagi ei leia. Mind aga kisub sinna alati tagasi. Sa lihtsalt kas tunned seal olles „seda“ või mitte.
Oma regulaarne ööbimispaik, omad lemmikrestoranid, poekesed kus alati harjunud käima, kerge eine keskväljaku treppidel, ööklubi jõe kaldal ning keskpäevane aerutamine Vltaval. Aerutamisest eredaimalt on meeles kord, kui olin veel hapra kehaehitusega ja metsiku juuksepahmakaga erkoranzhis tillukeses kleidis verinoor tütarlaps ja seetõttu paatide vahel hästi silmahakkav. Kuna tahtsin alati ise aerutada, siis mu paadikaaslased, kaks noormeest, lasid seda rõõmuga teha. Ivar lebas paadi ninas ja rüüpas õlut, Pärts istus päras ja mängis trummi. Kui siis sellise komplektina Karli sillale lähenesime, kogunes rahvas üle serva meid vaatama ja aplodeerima:D Veidra kolmiku meeldejääv paadisõit:)
Oehh, igatsen Prahat! Pole enam palju igatseda jäänud, neljapäeva lõunast peaks kohal olema:)
Samuti fännan ma Monacot. Minu silmis maailma puhtaim linn. Okeonograafia muuseum, suur akvaarium, jaapani aed, eksootika aed, linn täis treppe... Minu meelest on see linn kus sa pead teadma mida teha. Niisama sihitult seal koperdades võib see ronimine kurnavaks osutuda ja elamused saamata jääda. Ok paleed on ka toredad, kuid mulle meeldivad sealsed aiad rohkem. Sealt tahaksin ka reisi ajal koledal kombel läbi hüpata...
Amsterdamis kavatsen samuti aega veeta. Eelmisel korral oli seal üliveider. Ok, klassikaline Punaste Laternate tänav on nagu ta ikka on, kuid muu on eredamalt meeles. Nt klassikalised coffee shopid. Meil astud ajaveetmiskohta sisse ja melu käib ja kurdistab. Seal astud sisse ja vaatad kuidas kõik seisab. Baarmen puhastab kriiksatuste saatel tuimalt joogiklaase, üksikud kliendid, kes ruumis aega veedavad, tõstavad viitsimise korral pea leti servalt, vaatavad sind tühjal pilgul ja asetavad pea endisesse asendisse tagasi.
Amsterdamis proovisin ka space cake’i. Hallutsinogeenseid seeni sisaldav keeks. Hmm, peale selle söömist magama minnes oli kogu öö tunne et kihutan pea ees meeletu kiirusega mingis tunnelis...
Njah, lahe linn, mida kindlasti taas külastada tahan!
Ahjaa, paar sihtpunkti huvitavad mind veel väga. Nimelt Kataloonia piirkond Hispaanias (pole sinna veel jõudnud) ning Normandias asuv dessandipaik. See on ikka nii ajalugu ja kuidagi hirmsasti mulle alati hinge läinud. Vaatan siis selle koha ära lõpuks.
Igatsen oma lemmikute juurde. Praha – läbi dekaadi minu lemmiklinn maailmas, kus olen käinud ikka väga palju ja kus absoluutselt iga kord on väga fun. Seda polegi võimalik seletada. On inimesi, kes armuvad sellesse linna laksust ja on neid, kes selles suurt midagi ei leia. Mind aga kisub sinna alati tagasi. Sa lihtsalt kas tunned seal olles „seda“ või mitte.
Oma regulaarne ööbimispaik, omad lemmikrestoranid, poekesed kus alati harjunud käima, kerge eine keskväljaku treppidel, ööklubi jõe kaldal ning keskpäevane aerutamine Vltaval. Aerutamisest eredaimalt on meeles kord, kui olin veel hapra kehaehitusega ja metsiku juuksepahmakaga erkoranzhis tillukeses kleidis verinoor tütarlaps ja seetõttu paatide vahel hästi silmahakkav. Kuna tahtsin alati ise aerutada, siis mu paadikaaslased, kaks noormeest, lasid seda rõõmuga teha. Ivar lebas paadi ninas ja rüüpas õlut, Pärts istus päras ja mängis trummi. Kui siis sellise komplektina Karli sillale lähenesime, kogunes rahvas üle serva meid vaatama ja aplodeerima:D Veidra kolmiku meeldejääv paadisõit:)
Oehh, igatsen Prahat! Pole enam palju igatseda jäänud, neljapäeva lõunast peaks kohal olema:)
Samuti fännan ma Monacot. Minu silmis maailma puhtaim linn. Okeonograafia muuseum, suur akvaarium, jaapani aed, eksootika aed, linn täis treppe... Minu meelest on see linn kus sa pead teadma mida teha. Niisama sihitult seal koperdades võib see ronimine kurnavaks osutuda ja elamused saamata jääda. Ok paleed on ka toredad, kuid mulle meeldivad sealsed aiad rohkem. Sealt tahaksin ka reisi ajal koledal kombel läbi hüpata...
Amsterdamis kavatsen samuti aega veeta. Eelmisel korral oli seal üliveider. Ok, klassikaline Punaste Laternate tänav on nagu ta ikka on, kuid muu on eredamalt meeles. Nt klassikalised coffee shopid. Meil astud ajaveetmiskohta sisse ja melu käib ja kurdistab. Seal astud sisse ja vaatad kuidas kõik seisab. Baarmen puhastab kriiksatuste saatel tuimalt joogiklaase, üksikud kliendid, kes ruumis aega veedavad, tõstavad viitsimise korral pea leti servalt, vaatavad sind tühjal pilgul ja asetavad pea endisesse asendisse tagasi.
Amsterdamis proovisin ka space cake’i. Hallutsinogeenseid seeni sisaldav keeks. Hmm, peale selle söömist magama minnes oli kogu öö tunne et kihutan pea ees meeletu kiirusega mingis tunnelis...
Njah, lahe linn, mida kindlasti taas külastada tahan!
Ahjaa, paar sihtpunkti huvitavad mind veel väga. Nimelt Kataloonia piirkond Hispaanias (pole sinna veel jõudnud) ning Normandias asuv dessandipaik. See on ikka nii ajalugu ja kuidagi hirmsasti mulle alati hinge läinud. Vaatan siis selle koha ära lõpuks.
4 kommentaari:
keskväljaku treppidel ei saa enam aastaid süüa sest too monument on ringi kujundatud.
krt küll! kohe näha et pole enam mitu aastat välja saanud. vanainimeselikult ohates: vaat kui kiiresti aeg läheb....
seega jääb siis aerutamine ja muu sinna juurde kuuluv:)
et su pettumust veelgi suurendada, siis omaha beach on ... omaha beach. sõltub, et mida sa sealt otsid, milleks ja kellega ning kui ning kuidas end sinna minekuks ette valmistad (loe: kui palju enne ajaloolist materjali läbi töötad). vaadata seal suurt miskit pole. pigem mine pelgia põhjarannikult läbi ja vaata atlantic wall ära.
normandia siider maitseb muuseas nagu piss. tõesti. sõltub sellest muidugi kui suure afektiseisundi suudad sa endas esile kutsuda.
aga -- kokkuvõttes kena reisi.
maitsed on erinevad:)
mulle näiteks normandia siider maitseb, piss ei maitse. muidu ma seda (siidrit) ei igatseks ju:)
Postita kommentaar