Täna siis järgmine masspulma kuupäev. 08.08.08.
Ise ma sellist sümboolset kuupäeva valida ei julgeks, kuid õnne ja jaksu neile, kes nii ebausklikud ei ole:)
Lugesin hoopis, et abielu olla siis õnnelik kui abiellumise aastal on pruudi sünnipäev pühapäevasel päeval. Deem, just sel aastal oli mul pühapäeval... :D
Teatavasti pea iga tüdruk unistab oma pulmadest. Millal ja kellega, see on vähemtähtis:D
Olen alati arvanud, et tahaksin kunagi teha suurt ja korralikku süldipulma. Mida aeg edasi, seda hirmutavamaks see mõte muutub...
Esimene kord abiellusin peale 4-aastast kooselu nii, et olime mõlemad üdini mustas ja vaid kahekesi. Peale abiellumist helistasime vanematele ja teatasime, et me nüüd abielus.
Edasi olen mõelnud, et teise korra teeks rahvarohke ja valges kleidis. Nagu "peab". Ehk siis ei järgne ka lahutust. Aitab ühestki korrast ju.
Kolm kiiksu on mul abiellumisega küll. Unistan abiellumisest septembris, Olustvere lossis (või mõis või mis ta on - ma lihtsalt jumaldan sealset õueala) ja et Mendelssohni "Pulmamarssi" kindlasti ei mängitaks.
Veel soovin ma, et peigmees ei näeks mu kleiti enne kui koos isaga tema suunas kõnnin. Jah, mul on see filmilik kiiks, et isa peab mu üle andma. Mis siis, et olen juba abielus olnud jne.
Lugu on mul endiselt valimata, kuid enim sümpatiseerib Schuberti "Ave Maria". Praegu.
Nüüd aga, aja arenedes, kardan ma suurt pidu. Minu meelest on nii kohutav, et kõik vahivad mind ja ma olen seal nagu veis laadal. No ma ei tea... Hirmutab, noh! Aina enam tundub, et tuleks taaskord teha vaikselt... Samas aga kardan paljude kerget solvumist, kuna enamikku siis ju ei kutsutaks. Aga keda siis kutsuda? Pere on elementaarne. Samas nii mõndagi sõpra (eriti need, kes titepõlvest saati ja mõni koolist ja ekskaas oma pere ja vanematega) ei saa kohe kuidagi kutsumata jätta, kuna kõik nimetatudki nagu pere. Ja kui siis hakkad servast kutsuma, siis veider kui mõne teise kutsumata jätad. Ja nii vaatadki, et miinimumarv kisub sinna 90-100 ringi. Aga see on ikka jube hulk inimesi ja karta on, et neid lähedasi ühtse massina nähes ütleks minu närv lihtlabaselt üles... Runaway bride.
Nii et kisubki sinnapoole, et tuulisel kodurannal koos kõige-kõige lähedasema perega... Äkki ma siis hiljem kahetsen? Kuid tõega - ma ei taha seda närvikulu...
Jääb vist kalevi alla see teema mõneks ajaks:) Kuni selgust saab mida ja kuidas.
Kleiti tahaksin igatahes sellist hästi lihtsat... Väga palju ei erine pildil olevast:) Ainult et keegi pole öelnud et see valge peab olema:)
10 kommentaari:
ohh kus ma nüüd alles kommiks, mul oleks nii palju öelda... tegemist ju minu igapäevatööga kas ühest või teisest otsast peaagu 10 aastat vahelduva eduga....
aga ma räägin kleidist... ei pea üldse valge olema.... just nägin ühte musta korsetti ja valget seelikut - väga sheff..ja ühte veinipunast kleiti nägin ka... super.... aga mida ma ei teeks, on see pisike saba seal taga - nii kui sammu tagasi astud, on saba talla all ja järgmine samm on valikuliselt, kas selili maas või kleidisaba lõhki. Selili vist ei kuku, sest kuskil lähedal on peigmees, kes su kinni püüaks... nii et jääb varian 2 :)
mulle ka Olustvere meeldib. Ei olnud seal seda -peame muljet avaldama-tunnet ja see tegi ta veel eriti rahulikuks ja meeldivaks...eriti järgmisel päeval :)
..... sul on see aasta veel mõned kuud aega, et pulmad ära teha....
.... nii et hõissa pulmad või mis?
... ja rahvamasse ei pea ka põdema, võin omast käest õelda ;)
Kusjuures olen ka piltidelt avastanud ühe imelise punase ja ühe imelise sinise kleidi... Ja sõbrantsi kleit oli kreemikas ja see oli ka hüper-super. Aga ennast tundes otsustan värvi nagunii suht viimasel hetkel:)
Kindlalt tean vaid, et ei taha suurt kleiti.
Aga selles on sul tõega õigus, et vediku teema on ohtlik. Tantsides eriti. Seega vedik jääb minul kindlalt ära. Samuti nagu ei taha ma ka loori. Paar lillekest juustesse ja käib küll.
Aga hirmutav tundub see endiselt. Kogu kupatus. Sellepärast ongi kujutelm, et teha pikem fotosessioon ja siis pere keskel pisike vabas õhus paaripanek...
Ilmselgelt pole ma selleks veel küps, vastasel juhul oleks mul kindel visioon:)
Trummile:
... septembris enam ei jõuaks, pean selleks ka 6-8 kilo kaotama:D Mõistlikus tempos muidugi...
... nii et ei ole hõissa
... kamoon, sina olid küll oma suurel päeval alguses sellist nägu nagu veetaks tapalavale... veidi aja pärast alles hakkasid aru saama, et polegi nii hull midagi ja siis rahunesid:D aga mul ei pruugi sellist närvi olla ja tapalava nähes panen punuma:)
sinu pilte vaadates ma küll ette ei kujuta,kust sul see üleliigne
6-8 kilo peidus on?
jääks siis üldse enam kedagi alles keda naiseks võtta?????
Eh, ega ma vist silma veel ei riiva tänaval jah, kuid olen harjunud hoopis teises kaalus olema... Viimased paar aastat kuidagi vajadus tekkinud kogu garderoobi uuendada/suurendada ja no ei harju oma uue kerega kuidagi. Tahaks ikka vana tagasi...
.... olin vää? :-O
Olustvere ON ilus :) Eilse seisuga võin kinnitada, et lossis on kõik omal kohal, nii nagu peab. Nimelt käisin seal kooli kokkutulekul ja sain jällegi aru, miks ma selle kooli tol ajal valisin - sest Olustvere võlus oma ümbrusega ära lihtsalt.
Mina ka kardaksin seda, et KÕIK vahivad mind :D sellepärast ma ka juba ammusest ajast mõtlen, et ma ei taha pulma.
Lisaks ajavad mind oksele kõik need pulmad, kus pulmaautoks on mingi hädine vana viiene bemm või midagi hullemat. Ja renditud limusiin ajab ka hulluks :s nii mage...
Lisaks veel on õudne see "kinkige meile pulmadeks raha" asi :s sellest ma kirjutan oma blogis kindlasti pikemalt.
pigem vist on mõttekas ikkagi kahekesi teha, minu arust on see päris armas kohe :)
Mul ka see, et tahaks mitte väljanäitust teha vaid midagi siirast ja armast. Samas kuidagi loksub kuklas teadmine et kui juba, siis juba... Ja tahaks et teised ka osa saaksid... Segane värk.
ma püüdsin meelde tuletada, kas ma oma pulmas tundsin seda nö tähelepanu keskmes olemist... eks ma ikka arvatavasti olin, aga seda tunnet ma küll ei mäleta. Niipalju muid tundeid oli, et see ei jõudnudki tekkida. Ja millal tegelikult see kõige rohkem tähelepanu keskpunktis olemine on, on siis kui paari pannakse. ja see on suht lühike aeg. Edaspidi on juba muid tegemisi inimestel, et ei jõuagi parima tahtmisegi korral sind kogu aeg passida :) Nii et selle pärast ära küll muretse.
ja muide, päris viimasel hetkel ei saa sa kleidivärvi ja mudelit valida - selle pead ikka olulisemalt enne ära valima. Poest vaevalt et sobivat kleiti leiad, seega tuleb õmmelda lasta ja neid üleöö ei tehta ;)
Veel. Ma ei tea, miks mulle värvilised pruutkleidid ei meeldi, võibolla pole ühtegi ilusat näinud, aga no ei meeldi need. Ühe Tartu mnt poe aknale (kust ma bussiga iga päev mööda tööle-koju sõidan) ilmus ükspäev sinine pruutkleit ja see oli ikka ausalt öeldes jube. Pulmapeo võib ju teha täiesti ebatavalise, aga valge (ka selline shampanjakarva mis mul, läheb minu määratluses valge alla) kleit võiks ikka pruudil seljas olla :) Kunagi tahtsid sellist valget eest lühemat, mäletad, nagu ühes teatud muusikavideos..
Postita kommentaar