November, lõke toas ja kaastunne

Ei saa aru mis värk on. Nagu november oleks väljas.
Mäletan, et alati on saadud septembris veel kleidikeses ringi kepsutada, hetkel aga on kleidikesest asi kohe väga kaugel.

.

Tänase päeva asjatasin Väike-Maarjas ja need hetked, mis sai auto ja maja vahel sammutud, võtsid igasuguse tuju ära. Ometi ju tuulisest rannaalast eemal ja võiks tiba soojem olla. Alla 10 kraadi oli, paganas.

Talvejope oli igatahes seljas ja sikutasin ka saapad kapist välja.

.
Nõupidamisruumi sisenedes oli meie olukord mainimatagi selge, nii et alustuseks sunniti brändit neelama. Pigistasin silmad ja nina kinni ja hakkama sain. Vähemasti soe hakkas:)

.
Ahjaa, kui lõunat sööma läksime, siis menüü hinnakirja nähes läks tuju taas heaks. Vaimustusin ikka päris tükiks ajaks, kuna sarnaseid numbreid menüüdes olen viimasel ajal vaid eurovääringus kohanud.
*****
Eile veel oli natuke talutav ilm. Sai sõpradega ülal Toompeal üks hilisõhtune grill tehtud ja natuke hüplemist tule ääres küll oli, muidu oli aga päris ok olemine. Ei olnud novembri tunnet.
.
Tegelikult on üsna kummaline viriseda temal "aga vanasti oli rohi rohelisem ja ..." No aga oli ju, krt! Vähemasti ei olnud septembri esimene nädal see, mil puud värvikirevaid lehelärakaid maha sülitasid...
*****
Tegelikult on mul veel üks põhjus miks tuju halb/ajab kobisema.

Oli tänasel plaanidevabal õhtul aega üle ja läksin vaatama mida meie "staar"blogijad, "vennad Tühismaad" räägivad.

Oma viga, et nii loll olen. Süda läks tõega pahaks ja pidin sealt pagema. Vanasti vahel ikka lugesin ja irvitasin nende rumalust, kuid ilmselgelt on tegu nii haigete inimestega, et nende üle naermine oleks nagu invaliidi mõnitamine ja selleks on mul liialt hing sees.
Enam ei tee. Targem on mitte seda paika külastada, jääb ehk see tohutu kurbus meediavabaduse üle ära. Anna ajuhälvikule nuga ja ta võib kedagi lõikuma hakata...
***
Et tuju veidi parandada, võtan käsile midagi sellist, mis kuulub vist kiiksude valdkond... aga mul juba hakkab lõbus:DDD
Olete ju näinud Meerikamaa filme, kus inimestel veider komme tulel vahukomme küpsetada. Barbecue marshmellows.

Nojah. Kuna sellist privileegi nagu kamin mu tagasihoidlikus pesas ei ole, kuid tahtmine noid kuumi/sulavaid-venivaid maiustusi mugida on, süütan küünla, ajan kommi orgi otsa ja kukun küpsetama:)

.

Naudinguga vaatan kommile tekkivaid higipiisku ning jälgin kuda too ärevusest paisuma hakkab.

.

Arvutist kostub helin. Ahah, ema Skypes ja tahab rääkida. Lülitan ka veebikaamera sisse ja ema esimene kommentaar "on sul siis tarvis hilja õhtul neid komme mugida?" Appi!!! Kas tõesti olen juba nii paks, et oma ema võtab sõna?

.

Keerutan südamerahus oma kommi edasi ja pärast demonstreerin selle maitsvust.

.

Kassid tulevad kah jaole. Kes haagib end vurrudega kleepuva kommi külge, kes annab kommile käpaga.

Nojah.

.

Igatahes hetkel on hea, et mu suitsuandurid alles kapi peal karbis asetsevad. Peale lakkepaigaldamist ei pruugi enam küünlal kommiküpsetus ilma häiresignaalita õnnestuda.

Head ööd!