Kool algas taas.
Eneselegi üllatuseks olin ma jube õnnelik, kui möödunud reedel üle mitme kuu sammud taas kooli poole seadsin. Eks ma jõuan sellest jandist aja jooksul väsida, kuid selle semestri algus on paljutõotav. Pühapäeviti saab isegi magada ja koolivabalt laiselda, kuna kuidagi näkkas nii, et minu poolt mittevalitavad ained on nimelt pühapäevasel päeval. Seega olen ütlemata rahul.
Ja juba ootan järgmise õppesessiooni toimumist:) Kättesaadav materjal juba komplekteeritud ja puha:D
Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled - mul on valmis juba pliiatsid ja suled!
*****
Natukene kurb olen tegelikult ka.
Natukene kurb olen tegelikult ka.
Planeeritud Nice' jäi ara:(
Reisikaaslane hüppas viimasel hetkel lõplikult alt ning enam ei jõudnud kedagi teist ära ka rääkida. Kellel puhkused puhatud, kellel raha otsas.
Algul mõtlesin, et mis seal siis ikka ja rõõmsal meelel valmistusin üksi minema. Kohe ikka heal meelel. Kujutasin ette kuidas ümbruskonnas ringi tuuritan ja õhtuti restorani terrassil peale einet veinikarahvini kõrval ühe raamatu teise järel neelan. Tõeline idüll mu meelest.
Lisaks oleks üksi reisides tõenäoliselt mitmete huvitavate indiviididega tutvunud, kuna suhtlemisaltid on nad seal soojas kõik.
Miks ma siis ei läinud? Ise ka ei tea. Kõikvõimalikud kodanikud käisid veenmas, et see ei ole hea mõte. Et igav ja ohtlik ja jama ja mis kõik veel. Ja lasingi end ära rääkida:( Mistõttu jäi korralik annus päikest sel suvel puhta saamata.
Tegelikult ei oleks seal olnud ei igav (raamatud, uued tutvused), ohtlik (mis seal inimeste keskel ohtlikku olla saab???) ega ka jama (ei saa ju eksida, kuna kanti tunnen hästi, silte oskan lugeda ja suhtlemisega/küsimisega saaks hakkama).
Aga omad vitsad peksavad. Ise lasin end ära rääkida:) Nüüd kahetsen hullumoodi...
Püüab siis vähemasti kevadel Costa del Sol'i avastama minna - vähemasti selle olen nüüd plaani võtnud. Kui kordub sama stsenaarium, siis kasvõi üksi:)
*****
Üks õhtu saime vanade töökaaslastega kokku, kellega omal ajal kujunes ütlemata vahva kamp, mis väljaspool tööaega sageli kokkusaamisi korraldas. Nüüd, mõne aasta möödudes, saime taas kokku ja no midagi ei ole muutunud:D Endiselt sai niimoodi irvitatud, et põsesarnad läksid konkreetselt krampi ja kella neljani koosolemist ei takistanud ka teadmine, et järgmisel hommikul (laupäev) peab koolis olema...Loodetavasti hakkame nüüd taas veidi tihedamini kohtuma:)
*****
Olen korduvalt kobisenud, et enamus täna vorbitavast muusikast ärritab mu "maitsemeelt" üsna koledasti ja sama kehtib ka meie kohaliku muusika kohta.
Eneselegi üllatuseks on mulle aga üks raadiopopikas täitsa mekkima hakanud.
Usun, et üsna varsti hakkab ta mulle vastu, kuid vähemasti täna täiesti kuulatav mu jaoks.
Eriti meeldib mulle selline jabur rõhkude asetamine ja mõnes kohas kummalise välte kasutamine.
Kuigi jah, kui me nüüd täiesti ausad oleme, siis sõnad on ikka suht puberteedilikud:D
Ootan kuni mõne järgmise loo üllitavad, siis vaatan kas korrigeerin arvamust või võin edasi kuulata:)
4 kommentaari:
ära oma hoiatavatele tuttavatele räägi, et ma lähen märtsis puha üksi Jaapanisse kaheks nädalaks. Ma ei sa aküll aru, miks ei võiks üski reisida????? Nizza ei ole mingi Kolumbia kuhu üksik naisterahvas ei tohiks kolama minna. Ma ka Nizzas käind, sinna võib vabalt minna üksi. Teinekord las kanakari kaagutab ja sina tee ikka seda mida sina tahad.
Noh, seekord sain siis vähemasti veidi pikemalt kodukandis olla, nii et kompenseeris küll:)
Edaspidi kindlasti aga arvestan juba alguses üksimineku võimalusega ja siis ei tule selle idee presenteerimine lähedastele ka üllatusena, siis vähem hirme neil:)
Aga vot nii teisele poole maakera, nagu seda on Jaapan, üksi minek on küll midagi sellist, mida tuleks tõepoolest ette võtta! Ülikõva ju!
Mina olen ka viimasel ajal mõelnud, et peaks päris üksi reisile minema.
Sul on õigus, kindlasti oleksid leidnud vahvaid tuttavaid ja oleksid saanud aega ka ainult enda jaoks.
Selle jaoks on õnneks alati taas uus võimalus ;)
Ilmselt on üksi reisimine parem kui viriseva kaaslasega. Aga hea kaaslasega jälle duubeldub kogu reisirõõm. Mina pole ka veel üksi reisele minna julgenud. Eelmisel aastal Kuubale äärepealt oleks läinud, aga siis laitis mu reisikorraldaja selle mõtte maha. Eks edaspidi paista, kaldun arvama, et eelisstan siiski kaaslast, kellega lobiseda ja muljeid jagada.
Postita kommentaar