Seesama eelmise posti lõpus mainit kakeldav sõber anus, et mu minapildi huvides oleks aus, kui teile kirjeldaksin enda seda olemust, mida tema 7a väga lähedase tutvuse jooksul on vahel näinud ja nüüd siis suuremas doosis manustada sai. Et ma ikka pean maailmale teada andma mihuke frukt ma vahel olla suudan.Ok siis. Pole probleemi:)
Nt temaga on meil selline teema läbi aastate olnud, et tema vahel leiab, et mina kaklen nii, et silmist lendavad sädemed ja tema ei saa kakluse teemast aru, ainult irvitab ning mina olen olnud seisukohal, et tema kakleb ja purskab tuld ja mina vaatan rahulikult. Igal juhul olgu õigus kummal iganes (tõenäoliselt on tõde seal kuskil keskel hallis alas), siis päriselt tülitsenud, nii et mõlemad sellest teadlikud oleksid, me ei ole. Ikka kakleb kas üks või teine ja ausalt öelda on needki üliharvaks jäänud. Suuremad nurgad seega siledaks lihvitud.
Hilisõhtul siis sai ta mu käest korralikult võtta (45min ja veel peale kõnet tema kulul – hahaa!) ja mitte tema enda lolluse pärast (igaüks teeb ju oma vigu ise) vaid seepärast, et mul hakkas sellest kergem (sest tema lollus väga otseselt mõjutas minu emotsioone). Kuna ma aus tüdruk, siis tunnistasin talle tema üllatuseks, et kaklen jah seetõttu, et minu ego saab siis rahuldatud kui suusõnaline sopp tema kaela valatud saab. Et muud põhjust mul temaga „kaklemiseks“ pole ning et teen seda ainult omaenda enesetunde huvides.
Igal juhul paistab, et tegu masohhistiga, kuna veel mitu korda helistas tagasi, et uut doosi saada. Ise irvitades ja torkides, kuna ma teatavasti rahunen väga kiiresti ja siis oli vaja mind taas käima tõmmata, et ehk särtsub veel midagi. Ma siis vastutulelikult pildusin krehvtiseid pärle ja lõpuks naersin juba suure häälega, kui telefoni tablool taas tema nime nõudlikult järgmist doosi anudes vilkumas nägin. Ehh, õnneks tunneme teineteist juba nii läbi ja lõhki, et teame, milliste piirideni minna võib. Ja piiridest oli see „kaklus“ ikka väääääga kaugel...
Ok, täna tõenäoliselt näeme ka näost-näkku ja ma veel vaatan, kas rahuldan tema vajadust väikese kätši järele või olen sadistlikult taaskord mõistlik ja pead silitav sõber:)
Igatahes nüüd selle sissekandega siin tõendasin (mitte et see isegi tõendamist vajaks enam meie puhul) oma sõprust ja lasen maailmal aru saada milline kurjuse kehastus ma siin vagura tallekese varjus olen:) Rahul?
8 kommentaari:
Ma mäletan veel ühte (tol ajal noor-)meest, kellega sa niimoodi tülis tavatsesid olla, et tema sellest midagi ei teadnud :)
rahul.
viisakus võrdub sageli silmakirjalikkusega. Kurjus siin sinu sõnastuses tundub mulle pigem aususena.
Kui teie vahel poleks teineteise täielikku aktsepteerimist, ei oleks ka sul võimalik oma emotsioonide solgipange tema abiga tühjendada.
Selliseid sõpru tasub väärtustada. :) Nad on hindamatud.
Loodan, et ka neil päkapikud käivad, mitte ainult ei ole nad puhastumiseks head:)
Jap, Efku, ma usun, et me räägime siin samast kunagisest noormehest, kes nüüd juba keskmist iga kündmas, jaa...
Igal juhul paistab ta rahuldatud olevat, nagu altpoolt nähtub:)
Aga jah, Siki, seda küll, et teatud inimestega saad sa lubada endale vahel ka negatiivne olla. See aitab tühjaks laadida. Minul hakkas ausalt kohe väga palju kergem ja temal raskem kindlasti ei hakanud. Eks läbi aastate on seda jama puudade viisi ää söödud kah juba ja usun, et nii kinnistuvadki olulised sõprused. Kuna tegu erineva soo ja kindlasti mitte ükskõiksete isikutega, siis muidugi on oht, et kunagi kuskil saab kellegi mõõt täis, kuid siis lihtsalt nii on:) Seniks aga olen õnnelik, et mul on just sellised sõbrad/sõbrannad, nagu mul on:)
Ning jah, minu tollel sõbral käisid sel aastal üle paljude taas päkapikud. Ma tean, ma ise nägin;)
lisaks sellele mõtlesin ma tegelt veel-veel varasemat (J). lihtsalt, see on nii sinulik üksi kakelda, ja kohe korralikult :)
:D:D:D
Otse silmade vahele, auch! :D
Krt, peaasi et nüüd keegi selline seda ei juhtu siin lugema, kellega võiksin omal viisil kakelda soovida;)
no ja kui loebki, ega ta ju tea, kui sa kakled :DD
või äkki ongi hea, teab midagi kahtlustada kui mõnda aega kahtlane vaikus :D?
Siis on teada jah et ma kaklen, seega vahet pole tõesti mida loeb:D Iseasi kas "vanainimese" mälu võimaldab seda meeles hoida. Kuigi jah, vanakesed ju ikka elavad oma kogemustele tuginedes...
Postita kommentaar