Rööbikust siis jutt.
Rööbu on igavene titt. Sinna pole miskit parata. Juba 3 aastat vana, kuid käitub endiselt nagu kassititt. Ilmselgelt selleks ta jääbki:) Ei mingi kassilikku soliidsust...
Rööbu on väga hea füüsisega. Ehk siis algmaterjal lihastes kiskjaks on temas täiesti olemas. Pikk, sale, kõrgejalgne ja metsiku hüppevõimega. Sihvakas kass, kes kahjuks saab vähe trenni, kuid sellest hoolimata heas vormis:) Ja toakassina ilma hoogu võtmata paigalt kahe meetri kõrgusele hüpata ei ole tema jaoks mingi küsimus. Suvel siin lidus hoogu võttes mööda sirget majaseina teisele korrusele välja...
Mingi küsimus ei ole ka Vidriku kiusamine. Ei saa Vidrik asu - ikka on Rööbu tal kuidagi kukil ja mängu kiskumas. Nii nad siis kallistavad ja pesevad üksteist, järgmisel hetkel suud teineteise karvu täis mööda maad rullumas. Siis jälle pesemine ja nii see ratas veereb. Trall ja tagaajamine käib. Samas verd pole näinud ja kiunumist ka pole kuulda. Vahel kostavad vaid mütsud, kui käpahoobid vastu teise keret kõmisevad.
Ei söö ta praktiliselt midagi. Vahel natuke värsket liha on nõus mekkima, üldiselt aga huvitavad teda vaid krõbinad. Igahommikune konserv kõhu pehmena hoidmiseks läheb ka loosi, kuigi ka sealt tormatakse kurisemise saatel vaid esimesi suutäisi ahmima, hiljem ka oma taldrikutäit Vidrikule järelkoristuseks jättes.
Suhelda armastab hirmsamal kombel. Selles osas meenutab veidi siiamlast. Kurr ja näu on pidevad kaaslased. Ja viriseb! Kui Vidrik istutab end maha kuhugi, kuhu tema usub enesel eesõiguse olevat, siis käib ja kaebleb mööda tuba. "Kas te ikka näete kuidas mulle liiga tehakse??? Mis siis et ma seal ei olnud, ma just tatsin sinna minna!"Seda on lahe vaadata:)
Mina olen aga selle tite jaoks endiselt A ja O. Kui mina kodus, käib mul sabas. Ja nii kui kuhugi istun, on hopsti süles. Ükskõik kui ebamugav või kitsas mu süli mingil põhjusel poleks - temale sellest piisab. Magab või istudes, ise vaevu püsti püsides, kuid peab mu süles olema. Sõtkudes ja nurrudes. Kui palju sõtkub, tekib siuke naljakas laksu all olev pilk:D Vahel magab isegi poolenisti ripakil olles, kuid peaasi, et füüsiline kontakt minuga on olemas:)Üks koht on tal küll selline, kus ta on nõus minuvabalt magama - kraanikauss... Veider loom, ta otse fännab kraanikaussi:) Kerib end seal kerasse ja tudub...
Tulgu meil kõigil suurepärane Valge Kassi aasta:)
7 kommentaari:
Mina kui kasside suhtes 100% ükskõikne inimene pean tõdema, et kõnealune loom näeb täitsa sarmikas välja ja ka olemiselt tundub sümpaatne. Pikka iga talle ja edukat-ilusat kassiaastat kõigile!
Mina fännan, mina fännan, mina fännan! :)))
Muideks, rääkides valgetest kassidest, siis meie "Vihmamees"(isa pani meie pere pisut autistlikule kassipoisile sellise hüüdnime. On teine ikka päris omamoodi..), kes kahe teise kassiga ei klapi, on nüüd küla pealt omale sõbra kaasa vedanud. Matsakas valge kass, kes ei karda koeri ega tonti. Istuvad koos ukse taga(soojem) ja jalutavad ringi. Täna kui ema katsetas, kas valge kass ka kutsumise peale reageerib, hakkas see hoopis Vihmamehe kombel kägisema(meie Vihmamees nimelt ei njäugu, ta kägiseb) ja meie kassi kohale kutsuma. See kohe reageeris ja tormas rõdult alla ukse juurde(kassid ronivad mööda õunapuud rõdule).
nii ilus kiisu! see viimane pilt on kohe superilus, pane või seina peale raami sisse.
nii ilus kiisu! see viimane pilt on kohe superilus, pane või seina peale raami sisse.
mulle ka hullult meeldib see viimane foto :)
aga muidu olen ma ka mitte nii väga suur kasside fänn polegi :) (kuig süles nurrumas on nad üli mõnusad...)
see on ju meie kass. Välimus sama, teod ja mõtted samad ja kraanikausis magab ka.
Mis meie omal veel naljakas on , et ta tahab vett ainult otse kraanist. Mingit kausis seisnud vett ei joo.
Oijahh, kassid, kassid:) Mu meelest ikka hirmlahedad tegelased tõesti.
Aga jah, Krista, kassid on meil välimuselt hirmsarnased küll:) Ja meie valge armastab ka kusjuures kraanist juua - nii kui võimalus avaneb, nii on keeltpidi segisti otsas:)
Postita kommentaar