pühapäev, september 02, 2012

Tere taas!



Nonii...
Huhh, ei teagi kust alustada, hakkan siis suvaliselt siit servast ja sealt servast lahmima:) Miskit ehk ikka "paberile" saab.

Käesolev nädalavahetus on pisike ime. Nimelt oleme täitsa omapead! Suvehooaeg on läbi ja seenelised pole veel laekuma hakanud (ämbritega-tunnikeseks-metsa-koguse seente saamiseni läheb see aasta ilmselgelt veel aega). Ja nii me eile hommikul 8 paiku ärgates avastasime, et ega ei teagi mida nädalavahetuse ja kohustustevabadusega peale hakata. Kui hooajal pole ainsatki kahekesi-olemise nädalavahet (kas siis meil külalised või ise kusagil ära), siis eile-täna... Lausa veider oli ärgata ja mitte miskeid hilpe selga tõmmata - sai täitsa eevakostüümis kempsu poole suunduda:)

Igatahes siis ärkasime, jõime hommikukohvid, unelesime niisama, käisime poes järgmise nädala tavaari ära ostmas, lõunasöök ja ... kella17 ajal pugesime tagasi teki alla:) Väike kolmetunnine uinak ja olemine sai kohe värskem.
Täna siis taas 8 paiku maast lahti (kuidagi ei oska argipäevarütmi tõttu ka nädalavahedel enam pikalt magada) ja Jääraplika kurjustamise leevendamiseks blogi taha:)

Augusti peaaegu lõpuni oli meil ka Laps majas, seega esimene veider hetk oli siis, kui tema ära sõitis. Siis said ka argipäevad kuidagi inimtühjemad ja õhtuti vaatasime üksteisele nõutult otsa, et mis siis nüüd. Lapsega majapidamises harjub üllatavalt kiiresti:) Nüüd siis ka esimene kahekesi-nädalavahe... Samas järgmised paar-kolm on taas hõivatud. Ja olenevalt seentest siis sõltub ka oktoober. Kurask, miskil hetkel tahaks ka kuskile üle-vee-naaberriiki šoplema sõita... vaatab seda asja:)

Aga jah, kui 2010 suvel siia kolides oli paanika, et äkki sõbrad võõrduvad liialt (ma tõesti ei viitsi Tallinna-trippe nii pikki teha, et ka seltsielule aega jääks, kuna need alati töised ja nädala sees ja siis ma ise nagu tühjakspigistatud sidrun), siis loomulikult ei ole sellist intensiivset lävimist enam paljudega, kuid need kel rohkem kas siis pealehakkamist, julgust, tahet või ka igatsust (;D), need annavad aga teada ja laekuvad ise siiamaile:) Mistõttu suvised nädalavahed ongi juba aegsasti buukitud ja ega muudki aastaajad niisama tühjalt jookse. Oleks vaid neid nädalavahesid aastas enam!

Igatahes jah, sõpru-sõbrannasid-tuttavaid käib meil siin palju:) Ja eriti lahe oleks see, kui veel nii mõnigi (lisaks ühele noorpaarile) kaaluks varianti meie kandis kinnisvara osta... Siis on nii, et sõbrad-tuttavad mitte ei jäänud maha vaid tulevad järele:) Vot see oleks eriti super:D

Üks eriline uudis veel - kui Eestis elavaid tegelasi ikka satub nägema, siis eelmisel nädalavahetusel sain näha sugulasi, keda pole 5 aastat näinud! Viimati kohtusime aastal 2007, kui Austraalias elav nõbu oma kaasaga kodumaal abiellumas käisid. Nüüdseks neil lisaks 3-aastane piiga ja 4-kuused kaksikud pojad ja oma Eesti-külastusel astusid ka meie juurest läbi:) Tädi ka abiks kaasas ja nii nad meid kaks ööpäeva lõbustasid:) Kaks tillukest tegelast korraga... Huhh!
Siiani keeruline uskuda, et end meie tillukesse kabinetti ööbima suutsid mahutada:D

Et siis jah. Nüüd on korraga vaikus majas ja... eks näis kuidas see tänane päev mööda saab uimerdatud:) Tõenäoliselt tükati tukastades. Viimasel ajal on väsimus eriti suur ja aina tahaks magada. Aga pole ka ime, vererõhk vajaks tõstmist - kipub teine 85/60-le viimasel ajal olema ja mida ma siin siis üllatun. Teab keegi ravimivabasid nippe, kuidas seda kõrgemale saaks? Kohv on hetkelise mõjuga, seda mitte soovitada.

6 kommentaari:

JÄÄRAPLIKA: ütles ...

Ülla-ülla, täna käisin jälle inertsist su lehel ning oligi väike jutuke olemas! Mina väga tänan :)
Hea teada, et kõik hästi, suvi olnud tegus ja sõpraderohke. Mis sa hing muud oskadki tahta :)

Aga vererõhku sul ju praktiliselt polegi?! Mis toimub?

Sipsik ütles ...

Ehh, eluaeg selline niru olnud teine. Isa käest saadud, ta samasugune. Headel päevadel on isegi 95-100/75-80-le - vot siis on energiat ja kõike nii et tapab:D Aga kui päris madalaks ära viskab siis uimane olek ja kõrvad vilistavad:D Laseks siis vile asemel mõnda head muusikalist pala, kuid kus sa sellega...

Et jah, kohv näiteks hetkeks tõstab, kuid siis laskub taas ja ravimiusku pole ma kunagi olnud, tahaks lihtsalt kehaga ilma meditsiini sekkumata sõber olla:)

Pulss kah aeglane, süda lööb ka nii kuidas meelde tuleb (vahel jõudehetkel tuleb tal vist meelde, et võiks veidi tihemini lüüa ja siis hakkab hirmsa hooga kappama, hea et kurgu kaudu välja ei hüppa):D. Et kui lähtuda teooriast, et igale südamele on kaasa antud kindel löökide arv, siis selle poolest peaks ma ikka kohe väga-väga vanaks elama:D

Anonüümne ütles ...

Tuleb hakata hommikukohvi kõrvale pits konjakit võtma, mul arst soovitas raseduse ajal alternatiivina ravimitele. Aitas küll :)

Sipsik ütles ...

:D:D:D
Vot see on küll üks lahe idee:)
Eriti arvestades, et ma ei suuda kanget alkot juua:) Aga hea eesmärgi nimel vast suudaks (lõunamaades ju ka sai igal õhtul vähemalt 40 vol-ine suutäis võetud, et kõht korras püsiks) ja varahommikul lauldes tööle minna oleks kah omamoodi vahva:))) Süüa ma hommikuti ei suuda, peaks vaatama kuidas alkoga on. Peamine, et see päris igapäevaseks harjumuseks ei saa:)

Mari-Liis ütles ...

Hinge sees hoidmine peaks ka rõhku tõstma ja, et hommikul käima saada, siis tee kundalini jooga konnaharjutusi. Muide ma googeldasin kunagi ja olen meeldivalt-hämmastunud selle üle kuhu kolisid:P

Sipsik ütles ...

:D
Nu vot... Ma ise poleks never-ever-ever-ever seda arvanud... Aga eks see teadaolevalt ju kipub nii olema, et mida välistad, seda saad:) Nüüd ei saa enam üldse aru, et miks välistasin ;)