Pilt pärineb kunagisest meilis ringelnud loodusfotode kogumist ja seetõttu, piinlik küll, autorile viidata ei tea :( Tegelt ei tohiks vist kasutadagi, kuid saan kinnitada, et mina autor ei ole.
Facebook (feissbuuk, faasas-buukas, näoraamat - kuidas kellelegi) on paik, mida üritan küll külastada (no kasvõi selleks, et oma kanaajulisuses mõnd olulisemat sünnipäeva mitte maha magada ja eks paratamatult on sinna kokku jooksmas palju infot ja üritan ajaga kaasas käia ning sealtkaudu mõnede tegelaste eludega veidigi kursis olla), kuid kuhu ise kirjutan mõne rea ikka üliharva. Vahel kellelegi läbi kommentaaride miskit tagasisisdet annan, kuid enda kohta ei viitsi miskit kribada. Laiskelajas, ma tean :)
Täna aga ajas üks teema mind nii keema, et kirjutasin kohe pikema kurja kommentaari. Mis omakorda sikutas pinnale üksjagu aega tagasi ää jahtunud teema, mis mind suvel keema ajas ja nüüd siis kaane uuesti popsuga pealt lõi. Ja millest ma tookord ei viitsinud blogiseda, kuid kuna see uuesti pinnale ujus, siis tuleb laiskuseuss seljatada ja see teema endast siiski välja kirjutada.
Seekord oli teemaks eesti keel kui selline ja arusaamine sellest (või õigemini mittearusaamine, kuna artiklis oli kasutatud servast 1000 ja rohkem aastat vana eesti keelt, mis üldpildis oli tegelikult täiesti arusaadav, kui mõni üksik spetsiifiline sõna välja arvata), mis mind teatavasti marru ajab :D:D:D Ja minu kui reeglina väga torkida mittepüüdva kodaniku endast peaaegu väljuv kommentaar sai selline:
Kui nüüd teemaalgatust servast puudutada, siis mind teeb see küll kurvaks, et eestlased omaenda keelest aru ei saa. Jah, keel on ajas muutunud ja on murded ja erinevad igapäevaseks muutunud laensõnad enam levinud kui 1000 ja enam aastat vana keel ning ametlik kirjakeel on samuti mõneti teistsugune, kuid minu meelest võiks keel siiski üldjoontes arusaadav olla. Meenub juhtum Londoni olümpiakommentaariumist, kus Lauri Viikna tuli välja äärmiselt rumala sõnavõtuga teemal, kuidas tema ei saanud aru, mida Madis Kallas kommentaatorina rääkis, kuna viimane kasutas "õ" asemele tähte "ö". Justnagu muudaks see teksti. Sama lugu vana eestlaste keelega, mis on soomeugri keelte hulka kuuluvate läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on näiteks vadja ja liivi keel, kuid tänapäevast igapäevaselt aktsepteeritud keelt kuulates jääb mulje, et tegu on servast inglise ja vene sugulaskeelega. Sellised võõrkeelepärasused (häälduskujud, sõnad, vormid, tarindid) meie keeles, mis peaksid olema enamikule keeletarvitajaile vastuvõetamatud ja mida nimetatakse barbarismideks, on ometi täiesti arusaadavad meile kõigile. Koostame või suvalise kirjalõigu - "Seda et, ääää, teadsa, mul jummalast pohhui sellest mida nad seal briifingul nende slõuganitega öelda tahtsid. Ma lähen parem võtan kerge snäksi enne lantši. ... dääm, mu aifõuni displei jamab jälle. Peab restardi tegema. Okei, tšau-pakaa!" - ja kas keegi saab öelda, et ta ei saa aru millest jutt? Kurb, väga kurb, et keeleline soosing on nii valikuline.
Eks näis nüüd kas lüüakse risti või antakse armu :D:D:D Aga vahet pole, oluline, et see popsatas pinnale sellesama suvise ja tänaseks jahtunud (mitte küll minu sisemuses) Lauri Viikna lausrumaluse, millel nüüd peatuda tahakski. Enne veel aga täpsustan, et eks ma ise olen ka paras keele solkija ja laensõnade ning barbarismide (Barbarid, kreeka keeles barbaros, olid vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. Tänapäeval nimetatakse barbareiks tooreid ja harimatuid inimesi) agar kasutaja, kuid vähemasti püüan ma selle kõrval algupärast ja juuri puudutavat mitte halvustada. See, et mina mugandun ja lähen suurema jonnita vooluga kaasa, ei tähenda ometi seda, et ma peaksin avalikult oma rumalust ja harimatust näitama ning "laikima" võõrapärast ja "dislaikima" algupärast, mis niigi unustustehõlma vajumas.
Nimelt siis esines Lauri Viikna Londoni olümpia ajal sõnavõtuga, kus halvustas Madis Kallase poolt väljendatud keelekasutust Gerd Kanteri kettaheite kommentaatorina. Mõned "pärlid" Viikna sulest:
"Kommentaator peab rääkima riigikeelt, mitte olema logopaat või poolearuline. Tihtilugu imestan, kust kõik need r-i põristavad ja muidu pudistavad saatejuhid tulevad. Ma ei viitsiks kõiki murdeid selgeks õppida, et AK-st aru saada! Teine spordikommentaator võiks setu olla, siis ei saaks s*ttagi aru!"
Ja väljavõte ühest artiklist: “See ei ole Saaremaa viina reklaam,” jätkab Viikna ja nendib, et ülekannet oleks sama ebameeldiv olnud jälgida ka juhul, kui kommenteeritud oleks Mulgi või Võru murdes. Ta leiab, et eesti keel on juba niigi ohus ja igasuguste murrete kasutamisest tuleks televisioonis hoiduda. “Kui saarlane juhtub edaspidi filmide tõlkija olema, kas siis on õigustatud riigikeele murdmine ja oma “ö” asendamine?” küsib Viikna.
Mina olin pahviks löödud. Ok, saarlane küll, kuid usun, et iga mingisugustki hallollust kupli all omav mittesaarlanegi lihtsalt pidi olema hämmeldunud, kuna no ei saa ju nii rumal olla, eksole!
Kummalisel kombel ei tundu herr Karussellimehel miskit olevat selle vastu, kui üks teada-tuntud mölapidamatuse käes vaevlev spordikommentaator ei saa hingetõmbepausigi tehtud ja nii mõnigi lõik tekstimulinas oma sisult paneb küsivalt kulme kergitama või kuidas tuntud naiskommentaatori iga teine väljend intervjuudes on ülipikk "äääääääääääääääää". Kui aga inimene, kes on ise palju-palju aastaid spordiga aktiivselt tegelenud (tegi vist kümnevõistlust, kui ma õigesti mäletan), muutub kommenteerides (ja teades, millest ta räägib ja väga viisakalt ja meeldivalt räägib) emotsionaalseks ning unustab pingutatud keele ja tuleb sisse see õnnetu "ö" seal, kus peaks kirjakeele järgi olema "õ", siis on sellest kohe võimatu aru saada? Kas vahepeal toimus mingisugune lühis ajus või läks kõrvavaik rändama? Samamoodi kasutatakse virulaste pool sageli kolmandat väldet seal, kus korrektse keelekasutuse järgi peaks kasutatama teist, kuid sellest saadakse aru?
Ma saan aru, kui murdesõnadest on keeruline aru saada, kuna need võivad olla vägagi spetsiifilised ja vajaksid tõlget murde oskaja poolt, kuid "õ" ja "ö" sassiajamine on puhtalt kõlaline erinevus, samuti nagu välted. Sisu on ju sama. Et pöder pölvitas pöösas, pölv oli löhki on nagu hiina keel ja ei saa sisust aru, eksole? Eeemmm..... kumb siis ikkagi - lühis või vaik?
Minu isiklik arvamus on, et kaua kuival istund. Mõni kipub siis kurjaks minema. Aga pole hullu, küll harjub. Teatavasti harjub inimene isegi poomisega - algul siputab veidi, siis jääb paigale.
Ja üleüldse, öelge mulle, kustkohast on üldse "õ" eesti keele täht? Jaa, me kõik oleme õppinud, et pastor Otto Wilhelm Masing 19.sajandi algul tõi. Aga kas seda ka teatakse, et varem kasutati sellesama hääliku märkimiseks "ö" tähte (mõnes sõnas ka "ä")? Ehk siis miks on taaskord algupärane halb ja uus hea? Saarlased oma suures jonnakuses lihtsalt ei läinud vooluga kaasa ja kõik. Ametlik kirjakeel kasutab jah Masingu varianti (saarlased sealjuures ka), kuid mis siis? Ega see sõna ennast muuda, ainult kõla.
Nüüd aga minu isiklik arvamus "õ" tähe kohta - minu jaoks on see nii venelaslik. Sry, noh. Kus keeles me siin enda ümber seda hullu õõõõ-tamist ikka mujal kuuleme kui mitte mõ ja võ ja tõ jne jne jne. Ja see siis on kohe korrektne? Hmm..... Savisaare kintsukaapija?
EKI (Eesti Keele Instituut) andis selle kohta välja ametliku seisukoha: "Keel, mida kasutab kommentaator Madis Kallas, ei ole murdekeel, vaid tavaline ühiskeel, mida ilmestab saarlastele omane murdeaktsent. Et tegu oleks murdega, peaks keel eristuma ühiskeelest ka grammatiliselt ja leksikaalselt.
Eestis on üldtuntud aktsentideks saarlaste ö ja laulev intonatsioon ning virulaste teise ja kolmanda välte eristamatus, samuti põhja- ja lõunaeestlaste eriomane konsonantide palataliseerimine. Mida põlisem elanik, seda rohkem esineb tema kõnes murdejooni.
Madis Kallase keelekasutus sobib Eesti Rahvusringhäälingu kommentaaridesse. Tema tekst on ladus, ta ei kasuta spetsiifilisi murdesõnu ning saarlase aktsent pigem lisab kommentaarile värvi."
Harri Kingo omakorda kommenteerib, et see on küll väikseim viga, et mõni veidi Saare murdes räägib. “Vaata veidi netis ringi ja sa leiad sellist “eesti keelt”, et sa peaks praegu nutma. Kuula noorte kõnepruuki ja sa saad kooma. See armas “ö” seal on lihtsalt armas."
Et siis tegelikult on mul hea meel, et see teema täna tõusetus, kuna Karussellimehe lausrumalus on pikemat aega mu saarlase hingel istunud, kuid selleks, et endast seda välja kirjutada, ei leidnud kuidagi päästikut. Nüüd on see siis tehtud, huhh :D
4 kommentaari:
Kümme punkti! Vägev kuulirahe.
Mulgina tunnen siirast heameelt kui kuulen vahel mõnd mulgi murdele omast sõna (see annab aimu, et kõnelejal on "õige" kultuuriline taust).
70-ndate lõpus käisin logopeedi juures, sest õpetaja ei saanud aru, et minu keelekasutus on tingitud elamisest lõuna-osariigis koos vanavanematega ja suunas logopeedi juurde. Logopeed oli tore naisterahvas, kes sai aru, et tegemist on üksnes murdekeelega ja vanemate sõnade kohaselt oli öelnud, et sel lapsel ei ole häda miskit. Tervelt aasta läks ja saavutasin klassikaaslastega sarnase keelekasutuse.
Küllap on inimeste puhul, kes tunnevad end häirituna, tegemist lihtsalt sallimatusega, vahel tundub, et ka lausrumalusega. Väheke silmaringi avardamine tuleb alati kasuks.
juttu lõppi:
küll om siin külän siräve tidruku :)
Pikalt vindunud pahameel :D
Aga see, et Õ on venekõlaline... Noh, võimalik, et ongi. Aga kuna ise olen mandri-inimene ja selle tähega üles kasvanud, siis mu jaoks tavaline.
Oih ma ei teadnud, et EKI andis ka oma ametliku seisukoha- ma seda saan nüüd nii mõnelegi nina alla hõõruda! Tänud!
See on nii ammu, kui sa sellest kirjutasid, aga ma tahaks plaksutada :) Meie istusime ka tele-ekraanide eest ja saime lõbustatud sellest ö-tähest. Kuid positiivses mõttes - ja siiani on meeles, kuidas me lagistasime naerda ja tootsime huumorit sellest samast "pöder pörsas pöösas prönks" inspireerituna.
Ja kahtlemata polnud see negatiivne, kuigi muidugi mõtlesime vahel et kuidas ta küll just need ö-tähega sõnad leiab :D Ja mõtlesime ka, et täitsa huvitav kommentaatorivalik.
Aga see kõik oligi nagu positiivne huumor kuni Genka prönksini välja. Nii et kindlasti ei jäänud see tähelepanuta...
Ma isegi kommenteerisin seda FB lehel kellegi algatusel. Seal oli muidugi inimene, kes oli oma huumorisoone alla neelanud ja võttis ka isiklikult. Aga me jäime vist söpradeks.
Nii et mina ka vihastasin selle Viikna-*u**i peale. Nagu - esiteks, kes ta ise on? Siis oli natuke enda pärast ka piinlik, et noh, kas ei peaks siis üldse kommenteerima? Samas ma usun, et kuna see ei ole keelehälve ja logopeedi värk nagu susistamine või põristamine, siis vast ei ole hullu.
Aga selline sallimatu laussolvamine ja häirumine, nagu Viikna artiklist välja tuli... see näitab, miks Eestil on veel sada miljon aastat minna, enne kui lõpetatakse rassism-šovinism ja orjuse muutunud vorm töö"andmise" näol. Inimesed lihtsalt elavad siin oma tiigis ega näegi asju laiemalt.
Silmaringi venitamine peaks kõigile kohustuslik olema. Ja kahjuks kohustusliku põhiharidusega seda teha ei saa, või isegi keskkooli ja vanemate kasvatuse abiga... inimesel endal peab olema ka SOOV asju näha ja teha ja kaasa mõelda :)
Uhh. Nii pikk jutt ja nii kõvasti toksisin klaviatuuri, et nagu oleks trenni teinud. Vabanda, et sinu blogi selleks kasutasin :) Oled alati oodatud minu omasse end välja elama ;)
Postita kommentaar