neljapäev, november 28, 2013

Teosammul liibates

Septembri lõpust alates on mul enamus blogisid, mida jälgin, lugemata. Sellele mõeldes tuleb kerge ahastus peale, kuna servast nagu oleks nende kirjutajatega kokku kasvanud ja harjunud kursis olema ning emotsioonilaksu saama. Ja kui katkenud kohani lugeda ei jõua, siis parem ei loe ka vahepeal, kuna siis oht, et jääb lõppeks ikka midagi vahele.

Nüüd aga, viimased paar nädalat, olen end tõsiselt kokku võtnud. Kuigi sada miljon asjatoimetust on ootel, olen asunud blogisid vallutavale ristiretkele. Iga päev võtan mõned hetked, mil loen ja siis ikka järjest. Ehk siis enne blogi ei sulge ja magama ei lähe, kui olen jõudnud katkenud kohani.
Oehh, mõned on ikka super produktiivsed :D
Aga alla ka ei anna, tahan järje peale tagasi saada. Muidu mattun siin omadesse tegemistesse nii ära, et tekib neelatuse tunne. Vajan seda välist doosi lisaks.

Igatahes olen ma ikka väga tubli olnud ja suutnud suure hulga aega ja kümneid liitreid musta teed mee ja piimaga tarvitada selleks, et tänasesse jõuda. Mõned on veel minna :)

Lisaks on küpsenud mu peas ka idee omaenda pisikesest blogiprojektist ja kalendermärkmik on samuti palju tärnikesi saanud (mul on komme tehtud asjad kalendris tärnitada). Järjest on tekkinud ka uued nimekirjad, mida kõike on vaja teha nii arvutis, kui füüsilises ruumis jne jne jne.

Vahepeal sai ostetud ka uus arvuti, kuna läpakaga ei saa oma vajadusi enam katta. Mulle ei meeldinud varem mõte statsionaarsest arvutist, kuid eks läpakas on liikvel olles ikka kaasas ja vajalikud failid on nagunii terasel välisel kõvakettal alati kotis.
Lihtsalt... läpakas ei suuda mu vajadusi rahuldada (siis tuleks osta uus ja mega-mega kallis), kuna korraga peavad mul olema avatud alati paar-kolm netibrauserit paljude erinevate tab´idega (kasvõi juba see, et kolm erinevat meilboksi on alati avatud - isiklik + veebitööd puudutav + oma ettevõtte meil), mitmed Office´i programmid jm. Ja kui siis nende vahel liigutada, siis läpakal jäi jõust puudu ja hakkas kiiluma. Ja oi seda ropendamist siis! Ja aega ka ju pole passida, kuna kõik vajalik peab saama tehtud ajal, mil Väikemees tudul. Ja ei ole teada, kauaks...

Ja nüüd on oi kui mõnus :) Arvuti jooksutab kõike paari sekundiga, tee ja toimeta mitut asja korraga ning kui mul varem polnud suurt vahet, mismoodi see ekraan niiväga paistis (peamine, et asjad said tehtud, eksole), siis nüüd, kui silma ees laiutab 24-tolline led, on ikka hea vaadata küll :) Ja silmad ka ei väsi :D Kohe eriti magus on erinevaid Exceli faile kõrvutada ja nad ei muutugi seda tehes liiga väikeseks :D
Nii palju rõõmu nii väikesest asjast :) Ja mina jonnisin tükk aega, et ei taha, pole vaja...

Ehk siis nüüd jõuan arvutis kõik palju kiiremini tehtuks saada ja tõepoolest jääb aega ka blogisid järele lugeda :)

Kommentaare ei ole: