Üldiselt on mul laste taluvustega väga vedanud.
Ei ole miski neid täpiliseks ajanud ega muud jama põhjustanud. Taluvad kõike. Isegi vürtse ajavad kahe suupoolega sisse, minu pidurdamispüüetest hoolimata. Nõuavad ja eks siis anname "mekkida" ning järsku juba matsutavadki. Sellist tavaari, mille peale mina võiks tuld sülitada.
Küll aga tekkis mõni aeg tagasi kahtlus, et Noorem Poiss ei talu vist hästi riisi. Selline ütlemata kummaline toode mittetalumiseks. Muud teraviljad ja sarnased tooted on ok, kuid riis, see kõige leebem, lõi pepu hetkega punaseks, kui sealtkaudu miskit väljunud oli.
Jäid ära riisitooted. Meil, riisisöödikutel, jäi riisi kappi seisma kotikeste viisi. Isegi riisigalette, mille järele poisid hullud on (krõmps-krõmps-leivakesed ehk vahepealad on need meie kodus ning erilises soosingus on maitsestatud galetid), ei saanud me neile enam pakkuda. Sest kuidas sa ühele pakud ja teise kõrvalt vaatama jätad, eksole.
Möödunud pühapäeval küttis Vanamees sauna + toimetas õues ja mina tegin süüa. Lõhe ahju küpsema, kõrvale mökerdasin kalakastet teha (see on lihtsalt hullumaja, kuidas poisid kõikvõimalikku kala süüa võivad - ma ausalt ei jõua nii kiiresti seda roogudevabalt ette anda kui need mehed nõuavad). Ja siis, ilma midagi mõtlemata, panin keema riisi. Ahjukala kõrvale ju ikka riisi, eksole.
Aasta Ema keetis siis riisi ja Aasta Isa söötis seda lapsele sisse (no ei taha ta lasta veel Nooremal Poisil ise süüa, kuna siis on nii laps kui elamine möglaga ühtlaselt kaetud).
Järgmisel ööl ei saanud ma kohe kuidagi aru, mida see laps seal voodis pidevalt kräunub. Võtan kaissu, kuid kiun jätkub kergete vahedega hommikuni.
Ja siis, järgmisel päeval eelmise päeva ülejääke uurides plahvataski - me olime lapsele söötnud rooga, mille suhtes ta on tundlik ja laps muidugi sõi kahe suupoolega. Ja öösel maadles pingetega.
Ma olen enda üle kohe uhke. Nii hea ema, et anna aga olla.
Huvitav, kas nüüd jääb meelde?
Aga eks ma mõne aja möödudes teadlikult ikka kavatsen taas katsetada. Lastel ikka muutuvad need asjad. Sest no see on lihtsalt liiga jabur asi, mille suhtes spetsiifiliselt tundlik olla.
Ei ole miski neid täpiliseks ajanud ega muud jama põhjustanud. Taluvad kõike. Isegi vürtse ajavad kahe suupoolega sisse, minu pidurdamispüüetest hoolimata. Nõuavad ja eks siis anname "mekkida" ning järsku juba matsutavadki. Sellist tavaari, mille peale mina võiks tuld sülitada.
Küll aga tekkis mõni aeg tagasi kahtlus, et Noorem Poiss ei talu vist hästi riisi. Selline ütlemata kummaline toode mittetalumiseks. Muud teraviljad ja sarnased tooted on ok, kuid riis, see kõige leebem, lõi pepu hetkega punaseks, kui sealtkaudu miskit väljunud oli.
Jäid ära riisitooted. Meil, riisisöödikutel, jäi riisi kappi seisma kotikeste viisi. Isegi riisigalette, mille järele poisid hullud on (krõmps-krõmps-leivakesed ehk vahepealad on need meie kodus ning erilises soosingus on maitsestatud galetid), ei saanud me neile enam pakkuda. Sest kuidas sa ühele pakud ja teise kõrvalt vaatama jätad, eksole.
Möödunud pühapäeval küttis Vanamees sauna + toimetas õues ja mina tegin süüa. Lõhe ahju küpsema, kõrvale mökerdasin kalakastet teha (see on lihtsalt hullumaja, kuidas poisid kõikvõimalikku kala süüa võivad - ma ausalt ei jõua nii kiiresti seda roogudevabalt ette anda kui need mehed nõuavad). Ja siis, ilma midagi mõtlemata, panin keema riisi. Ahjukala kõrvale ju ikka riisi, eksole.
Aasta Ema keetis siis riisi ja Aasta Isa söötis seda lapsele sisse (no ei taha ta lasta veel Nooremal Poisil ise süüa, kuna siis on nii laps kui elamine möglaga ühtlaselt kaetud).
Järgmisel ööl ei saanud ma kohe kuidagi aru, mida see laps seal voodis pidevalt kräunub. Võtan kaissu, kuid kiun jätkub kergete vahedega hommikuni.
Ja siis, järgmisel päeval eelmise päeva ülejääke uurides plahvataski - me olime lapsele söötnud rooga, mille suhtes ta on tundlik ja laps muidugi sõi kahe suupoolega. Ja öösel maadles pingetega.
Ma olen enda üle kohe uhke. Nii hea ema, et anna aga olla.
Huvitav, kas nüüd jääb meelde?
Aga eks ma mõne aja möödudes teadlikult ikka kavatsen taas katsetada. Lastel ikka muutuvad need asjad. Sest no see on lihtsalt liiga jabur asi, mille suhtes spetsiifiliselt tundlik olla.
5 kommentaari:
Toorul on ju ka riisiallergia..
Koera ja last muidugi võrrelda ei saa, aga ühed elusolendid mõlemad :)
:D:D:D
Tead, see riisitalumatus kõlab minu jaoks piisavalt jaburalt, nii et on igati okei see Tooruga samasse kooslusesse asetada :)
tõesti natuke kahtlane, et ainult riis saaks tekitada allergiat.
äkki lihtsalt maitseb nii hästi, et kõht saab vastu ööd liiga täis:)
Tuttaval lapsel on allergia riisi, hirsi ja kala vastu :)
Võehh...
Ma siis loodan väga, et ei arene allergiaks vaid lihtsalt reageerib tundlikult praegu... Tavapärase suhtes allergiline olla on parajalt ebamugav, ma arvan.
Postita kommentaar