Idee poolest peaks soccer mom tähendama vist küll keskklassi ema, kes märkimisväärse osa oma ajast sõidutab lapsi kuhu iganes vaja, kuid kuna ma teda täna siiski ei esinda, teen enesele mööndused. Mina lihtsalt irvitan ikka veel iga kord, kui viimati soetatud masinasse istun, et "Noh, soccer mom, minek!"
Teema selles, et tegemist väikebussiga. Ja selle soetamise idee tuli sellest, et mahuks oma pere ja tavaariga sõitma.
Justnagu ma oleks mingi suure pere ema ja vaja kõik hurdad-labradorid-ilvesed, kanakuudist rääkimata, kah kohvritega koos pagasisse mahutada, eksole...
Aga hoolimata sellest, et algul ajas see mind irvitama, olen tänaseks aru saanud, et pagana õige otsus sai tehtud. Mugav on, noh!
Mõlemal kratil oma tugitool, kuhu siis turvatooliga kinnitatud. Vanem Poiss ronib ise autosse (maasturisse ta näiteks ei ulata veel ise ronima nii, et me kõrval ei kisendaks "Ära määri ennast ära, jumal küll!") ja jalgadel ruumi küllalt, ei ulatagi seljatuge rapsima.
Istmeid kokku 7 (2+2+3), kuid viimasesse ritta jätsin vaid ühe. Ülejäänud ruumi vabastasin pagasile ja no näiteks vankrit ei pea isegi mitte kokku lappima - tõstad autosse ja nii ongi :D Ausõna, paganama mugav :)
Kohe eriliselt rõõmustasin ma ruumi ja vaba liikumisvõimaluse üle autos sees viimane kord praamil. Käisin sedapuhku poistega üksi Saares ja no see praam, mis kaht saart ühendab, on ju paras uunikum (Kõrgelaid). Suur metallkolakas, kus killertrepid.
Kui ma poistega üksi Saares käin, siis ma praamil salongi ei lähe. Täna veel. Nimelt ei taha ma mõeldagi sellele, kuidas nendega üksi treppidest üles ja alla saan. Üks süles, teine käe otsas (kuna see trepp on tõesti nii järsk, et mina oma kaheaastast selle peale ilma toeta ei usalda) ja ise peaks ju ka millegagi kusagilt kinni hoidma, kuna ka ise ei saa muudmoodi eriti just alla tuldud. Ükshaaval kah viia ei saa, kuna trepid salongis täitsa lahti ja on fakt, et ülesjäetu tuleks mind otsima...
Eieiei, need trepid on liiga hirmsad.
Siiamaani olen neid siis kuidagi selle tunni ja veerandi jooksul püüdnud lõbustada, kuid kui auto ei sõida, pilt ümber ei muutu ja oled aina oma turvatoolis kinni, siis mingi hetk võtab üks kahest ikka tuurid üles. ja siis võimle seal nendega. Süüa nad ka nii kaua ei taha, magama nii suurtena enam naljalt ei jää. Sõitvas autos veel, kuid mitte seisvas.
Et siis jah. Jama lugu.
Sedakorda aga lasin praamil kratid autosse vabalt liikuma ja nii nad siis turnisid ees ja taga ja käisid vahepeal roolis ja vahepeal kohvrite vahel uudistamas. Samal ajal mängis ekraanil multikas ja seegi oli suureks abiks. Vanem Poiss leidis, et tema soovib nüüd ülejäänud tee esiistmel sõita ja kinnitas selle kinnituseks ka turvarihma. Taha oma toolisse oli alles siis nõus naasma, kui rääkisin talle kurjast politseionust, kellele sellised asjad ei meeldi ja kes viib emme siis minema, kui lapsed oma toolides ei istu. Täna veel mõjus. Hea, et teismeline veel pole ja "suva!" ei teatanud :)
Nii et jah. Pole ma kunagi väikebusse fännanud, kuid täna, puhtpraktilistel mugavuskaalutlustel olen ma oma soccer-mom-masinaga ikka päris rahul kohe :)
5 kommentaari:
Mina olen täitsa nõus, et soccer mom just seda tähendabki - originaalis küll peamiselt laste trennidesse ja spordiüritustele viimiseks (st usas lastel on kõikvõimalikud pesa-jalka-muudpallid alati trennideks, aga eriti pesapall ja jalka), ja "õige ema" on see, kes siis kohal alati on ja oma toetust näitab sellega.
Ja suur buss on super - kui on juba 2+ last, siis veel eriti! Meil tuttavad kaaluvad juba sama ja otsivad sobivaid busse mitte Eestist, vaid välismaalt :) Ning mäletan, et üks tuttav saigi viimase lapse sünni puhul ehtsa valge ilusa bussi a la soccer mom kingituseks oma sõpradelt :)
Minul on ka vaja uut masinat soetada ja olen mõelnud sarnasele asjale. Meil ju ka vaja sada üks asja koguaeg toimetada - laps(ed), poest süüa, ehitusmaterjalid, vanker. Kuhu see kõik muidu mahuks :D
Huhh, ma polegi oma tutvuskonnas seega ainus, kes järsku bussi-inimeseks hakanud/plaanimas :)
Aga no tõepoolest, masinasse mahub ikka kõikvõimalikku :) Kasvõi näiteks alongi 2,5-meetrine töötasapind mahutada ei ole probleem :D
Täna sõitsin üle pika aja suure suure autoga (länkar - eesti pereauto) ja kuigi sellega on üliväsitav linna vahel kärutada, kuna ta on suur, raske ja nagu traktor, siis tegelt oli tunne, et sarnane võiks tulevikus olla mu pereauto. Siis kui läheb vaja - jalgrattad, lapsed, koerad ja töötasapinnad :D
Ja veel üks asi, mis suure auto eelis. Eriti kui kõrge ka veel - mitte keegi ei vaidle, kui üritad ümber reastuda :) Tõepoolest antaksegi ilma nuiamata teed :D
Postita kommentaar