Naistekaid on hea sõbrantsiga vaatamas käia. Mehi sellisel puhul kinno vedada on ahistav. Ok, nõustutakse muidugi, kuid tean ju et see ei paku elamust. Need jäägu siiski naistevaheliseks.
Ok, naistekas siis. Armastuse retsept (No Reservations). Treiler siin. Loomulikult on Catherine Zeta-Jones võrratu väljanägemisega nagu alati. Minu meelest on tema ja Liv Tyler ühed ilusaimad näitlejannad ever. Aga meespeaosaline - jeerum milline kompu! Pole ammu näinud meest kes sülje niimoodi tilkuma paneks:)Film ise oli nii ja naa. Nalja sai, kurbust oli ka. Samas mind natuke häiris see liigne roosamannalikkus suhetes. Ma ei usu ammuilma enam roosamannasse, seal aga jäi mulje et täiskasvanud inimesed ja ikka veel nii uskuvad. Aga ju see minu künismis kinni.
Filmi lõpp häiris koledasti. Nevar ei usu et oma ala tipp-gurmeekokad sellise kannapöörde teeksid... Aga mis teha, lõppes nagu lõppes. Üldiselt easy film ja sõbrannatamiseks sobiv:) Nüüd plaanime ka Ettekandja ära vaadata. Eks näis siis kas kriitikat kannatab:)
Teine film pärineb eilsest hiliõhtust. Et mõtlesime õudukat vaatama minna. Alla 14 keelatud ja seega ehk parajalt jube. Teise valikuna oleks olnud võtta Lindsay Lohaniga mingi spuuki film, kuid kuna oman nimetatud tütarlapse suhtes pisukest eelarvamust, siis eelistasime filmi nimega Paranoia (Disturbia). Treiler siin.Eeee.....mmmm....äkki ikka oleks võinud Lindsay valida? Film osutus täielikuks teen-movieks. Minu meelest võiks paralleele tõmmata nende "eelmise-suve" filmidega. Tean mida sa tegid eelmisel suvel või midagi sellist. Enamus filmist oli tiinekate elu ja armumised, natuke sekka õudust kah. Kuigi tuleb au anda - paha-mehe-rollis-olev-tüüp mängis oma osa superhästi ja päris mõjuvalt. Ütleme nii, et kui olid need nn õudsad kohad, siis oli ikka natuke spuuki küll ja lõpuks verd lendas ja laibavedelikku lekkis. Korduvalt hüppasin toolil ja kraapisin kaaslase kätt, nii et vorbid taga. Aga sellest hoolimata mingit kvaliteeti sealt filmist ma ei leidnud ja emotsiooni sellest ei jää. Hirmsa nälja korral võiks seda võtta tulevikus laenutusest, kinoraha see küll väärt polnud.
Ok, Carrie Ann Moss nägi tõesti suurepärane välja. Ja autoavarii oli kujutatud nii realistlikult, et esimest korda elus avaldas sellise asja nägemine ekraanil mulle sellist muljet, et pidin pisaraid peitma. See oli ehe. Ja kohutav. Mõjuv.
Njah, Sügisball mul siiani vaatamata. Kuidagi ei suuda end seda vaatama vedada, kardan pettuda. Olen kuulnud nii- ja naapidiseid arvamusi. Eks ma kunagi vaatan ta ära. Kinost tõenäolisemaks pean siiski dvd-varianti...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar