No paganas küll!
Esimene poolaeg läbi ja ja juba 2:0 kaotusseisus... Tean küll et Horvaatia on meist tugevam, kuid ikkagi...
Kahtlane tunne, et pean hakkama mängudel kaasas käima. Kui olen koduväljakul meie poiste jalkat vaatamas käinud, on nad alati võitnud. Kui ma ei ole kohapeal, nad kaotavad. Mis sellest siis järeldada? Eks ikka seda, et minu ennastunustav karjumine tribüünil annab poistele piisava poweri et võita.
Lisaks on Horvaatia fantastiline koht, sinna oleks võinud mängu vaatama minna küll. Aga jama see, et kool kohustab siin olema. Seega peavad nad ise hakkama saama.
R-i ja kambaga Londonisse minna oleks ka nõme, kuna mis lõbu oleks poistel jalkaks ettevalmistusi teha ja seal kaasa elada kui vaja mingi eide eest hoolitseda, eksju. Kuna ei taha omadel lõbu rikkuda, siis peab meie koondis ka seal ilma minuta hakkama saama. Ma siis pigem põrnitsen neid kurja näoga kodus teleka ees:)
Püüdke nüüd vähemalt üks väravgi saada, auvärav, noh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar