Jälle sai kokatud

Aina mõnusamaks muutub. Inimesed hakkavad kursustel juba korduma ja kuidagi veelgi lähedasem tunne on. Samuti võhivõõrastega kerge tutvuda, kuna ajad sama asja, müttad ja mässad seal pottide-pannide keskel, samal ajal üle teise kodaniku õla kiigates, et "mida huvitavat sina teed?":) Juhendajad on ka super ja täitsa nagu omad juba.

Jaanuaris ma kahjuks Indiapäraseid roogasid valmistama ei jõua, teine üritus samal ajal, kuid veebruaris siis järgmine teema:)

Seekord olid kavas jõuluteemaline salat verikäkiga (Oi kuidas ma jumaldan verikäkki! Verivorst on selline rasvast pungil, verikäkk oluliselt tihkem/tahkem. Ja sellest valmistatud õhukesed krõpsud - oi jumal...).

Oli hästi palju erinevat rohelist ja ka võrseid, praetud verikäki rattad, marineeritud punast sibulat ja kogu kupatus sai kaetud granaatõuna seemnetega. Minu süda jäi seekord eelroa juurde.

Põhiroaks tegime taas kala, kuna jõulude ajal nagunii üks vorsti-kapsa-süldi õgimine käib. Eestlaste suurim söömapüha ju ikkagi ning siis hea midagi kergemat vahelduseks süüa.

Teemaks lõhe, mis kaetud haugivahuga ning kastmeks krevetileem. Kõrvale kartulipudrust vormitud kujundid.

Ei pea vist korrutamagi, et mulle taas väga maitses;)

Kusjuures, seekord võtsin end käsile ja tegelesin hiigelsuure lõhe fileerimisega. Seni on mu elus kuidagi kirjutamata reegel olnud, et kaladega mässavad alati mehed. Püüavad, puhastavad, fileerivad. Valmistamine toimub nii kuis juhtub. Ma vahel püüan, nüüd ka õppisin fileerimise ära. Puhastamine pole endiselt minu teema. Kohe ei saa neid lõikuda.

Magustoiduks oli klassikaline shokolaadivaht:)

Salat

Kala pilk

Lõhe on kaetud haugivahuga, valmis ahju minema

Krevetileeme tegemiseks kasutati ära ka kreveti koorikud. Tegi leeme veelgi rohkem krevetimaitseliseks (hiljem muidugi kurnati ja sisse pandi puhastatud krevetid)

Sellised nägid kartulid välja ahjus olles...

...ja sellised küpsenud kujul. Väga lõbusad:)