Jõulumuljeid

Jõulud veetsin see aasta taas kodusaarel.
Kassiplikad on juba nii suureks kasvanud! Aga nendest veidi hiljem.

Koju sõites sain taaskord hakkama sellega, et sõitsin Ristil suurest pöörangust mööda ja kütsin Haapsalu poole. Arumaisaa. Põhjuseks oli tegelikult paks piimjas udu, mis teel rullus ning kuna kõnesid oli kuidagi palju, siis samal hetkel ohutuse huvides käed-vabad-seadme sisselülitamine. Aga no ikkagi! Sel korral õnneks taipasin eksitust kohe peale möödasõitu ja pääsesin kergelt.
Praamilesaamisega samuti probleeme polnud ning nii saingi mõistliku aja pärast turvalise kodu rüpes kõik mured unustada.

Sel korral olid ideaalilähedased jõulud. Üks asjaolu kurvastas, kuid muus mõttes oli kõik nii hea kui olla oli võimalik. Pikad pühad pere keskel, pidevalt ja palju külalisi, nalja ja naerda sai rohkem kui ma-ei-mäleta-mis-ajast-alates, golfiturniir, igaõhtune saun, sülditegu, ülimalt täppiläinud jõulukingid, pidev söömine jne jne jne. Ühesõnaga hing sai ütlemata toredasti puhata:)
Tagasi pealinna tulin alles viimasel võimalikul päeval.

Muide, kobinat ka. Kuulen pidevalt virinaid kuidas eesti mees on pelmeen ja möku ja midagi ei tee ega taipa ja üleüldse igavesed juhkamid. No mina ei tea. Mille poolest need väljamaised siis ikka paremad on? Ajavad rohkem iba kõrva? Tõde on oluline, mitte meelitamisoskus.
Et mina küll ei saa öelda, et eesti mees ei taipa ega oska üllatada. Mind tabas küll ülim üllatus, kui ühest kingipakist avastasin kevadise Pariisi-sõidu tarvis lennukipiletid.
Nimelt istusime emaga (kes pigem sõbranna kui ema ja kellega on hea vahel selliseid "tüdrukud omavahel" trippe korraldada) käesoleva aasta suvel Kuressaare kesklinnas välikohvikus ja arutasime, et tahaks istuda nii kevadises Pariisis. Siis kui pole veel turistide horde ja normaalsed linlased pole maale põgenenud. Arutlesime, et teeme ära ja panime kuupäevad paika. Uuel aastal pidime hakkama piletitega tegelema.
Minult siis ükspäev mokaotsast uuriti, et kas mul piletid lennule olemas. "Ei, veel ei ole". Sinna see jutt jäi.
Hiljem selgus, et selle peale oli helistatud mu emale, uuritud välja lennu kuupäevad ja kellaajad ja et kas kindel minek ning lennupiletid muretsetud:) Kusjuures õigel ajal, kuna selgus, et uuel aastal ei pruugigi enam pileteid olla, juba enamus lennukist välja müüdud.
Vot nii. Et ei saa öelda et eesti mees ei pane midagi tähele ja ei oska üllatada. Nad panevad tähele küll ja ka üllatavad, kuid enne tuleb nende hinge kallal kraaksumine ja "väljamaa meestega" võrdlemine lõpetada.

Nüüd siis kassiplikadest.
Kasside hommikutervitus näeb välja selline - tulevad esikusse, kus lebaskleb koer. Kui koer koheselt hammastega kerget hommikunakitsust ei tee (igemed lükatakse taha ja siis esihammastega nakitsetakse kassid turjast sabani üle), siis hakatakse koera talla alt kõditama. Kuni ta nakitsema asub. Kordamööda jalutatakse siis koera hammaste alt läbi.
Natuke värskemat pildireportaazhi:

Koer poseerib esikus, üks nakitsetavatest hiilib ligi

Isa on treeninud pelglikest loomadest sülekassid. Bella isa käe all mõnulemas Ronja on eriti hull süle- ja silifänn. Ta võib tunde isa süles vingerdadaBella on minu meelest hirmus huvitava näoga. Selline mõtliku ilmega...
Piigade tõttu oli sel aastal kuusk pisike ja asetses laua peal. Aga oi kui põnev oli seda muudkui uudistada. Nagu väikesed lapsed:)

Bella on hetke kasutanud ja lauale kuuske nuusutama lipsanud
See pesupilt on puhtalt ilme pärast üles võetud:)

No kas ta pole armas?

Tõsiselt pesuga ametis...